mees.eu blog

Mis teeb mehest mehe?

2010-02-08T22:01:00.000+02:00

Meesteportaal mees.eu korraldas k�sitluse, mille kaudu selgitati v�lja asjaolud, mis muudavad Eesti mehe vastassugupoolele atraktiivseks.

Oodatult kogus k�ige rohkem toetush��li meeste loomulik intelligentsus (29,5% h��ltest), millele j�rgnesid hoolivus ja abivalmidus (28,5% h��ltest).

Vaimsetest v��rtustest tunduvalt v�hem vaadatakse meestel paksu rahakoti olemasolu (6,5%) ja suuri muskleid (4,8%). Nendest veelgi v�hem leidsid toetust edevad autod, trendikad riided, tasuv t��koht, avalik tuntus ja �llatuslikult ka pillim�nguoskus.

Mees.eu arvates n�itab l�biviidud k�sitlus ilmekalt, et vaatamata ?asjade maailma? m�ju j�tkuvale suurenemisele peetakse meeste puhul oluliseks lihtsaid p�hiv��rtusi ja viisakust.

Kokku vastas k�sitlusele 700 mees.eu k�lastajat.

K�sitluse korraldanud meesteportaal mees.eu tahab kaasa aidata meeste rolli paremale teadvustamisele Eesti �hiskonnas ning juhtida t�helepanu k�simustele ja probleemidele, mis meest igap�evaselt �mbritsevad.

Selgunud on naiste seksikaimad juuksev�rvid!

2010-01-10T12:53:00.000+02:00

Meesteportaali mees.eu abil selgitati v�lja juuksev�rvid, mis meeste seas k�ige rohkem elevust tekitavad.

Enim poolth��li kogus k�sitluses br�nett juuksev�rv (31.8%), millele j�id vaevu alla blondid juuksed (30%). Punapead pakuvad aga erutust 11.8% meestest.

Teistest v�hem kogusid toetush��li s�simust (9.5%), kartulikoor (6.2%) ja sigrimigri stiil (5.3%). K�sitluse viimasele kohale h��letati erinevad neoontoonid.

Kokku andis mees.eu poolt korraldatud k�sitluses oma h��le 600 Internetikasutajat.

K�sitluse korraldanud meesteportaal mees.eu tahab kaasa aidata meeste rolli paremale teadvustamisele Eesti �hiskonnas ning juhtida t�helepanu k�simustele ja probleemidele, mis meest igap�evaselt �mbritsevad.

Vaata lisaks: www.mees.eu

Eesn��rmev�hk on seotud enesetappudega?

2010-01-06T22:37:00.000+02:00

www.eesnaare.ee kirjutab, et lokaalselt arenenud v�i metastaatilise eesn��rmev�hi diagnoosiga meeste hulgas esineb p�rast s�mptomite v�ljakujunemist suitsiide kaks korda rohkem kui �ldpopulatsiooni kuuluvate meeste seas.

Suitsiidide sagedus ei ole aga suurem meestel, kellel on PSA testi p�hjal diagnoositud, kuid palpeerides mittetuntavad T1c eesn��rmekasvajad.

Rootsi andmebaasi p�hjal leidsid uurijad 77,439 eesn��rmev�hi patsiendi kohta 128 enesetapujuhtu ? see on poolteist korda suurem arv kui prognoositud 85. Suitsiidide sagedus ei olnud k�rgenenud PSA-testis avastatud T1c kasvajate puhul, kuid oli 2.1 korda k�rgem lokaalselt arenenud v�i metastaatilise haiguse korral.

Hea sotsiaalmajandusliku seisundiga meeste hulgas diagnoositi 32 protsendil T1c kasvajad ning 27.2 protsendil meestest olid paikselt arenenud kasvaja diagnoosid. Madala sotsiaalmajandusliku seisundiga meeste jaoks olid need protsendid vastavalt 26.1% ja 31.8%.

Kokku 77,439 patsiendist olid 22,405 mehel PSA-testis avastatud T1c tuumorid, lokaalselt arenenud haigus oli 22,929 mehel, ning kaugelearenenud metastaasid 8,350 mehel.

Uppsala �likoolihaiglast ning Karolinska Instituudist p�rit uurijate r�hma juhtis Dr Anna Bill-Axelson. Teadlased on m�rganud, et v�hipatsientide hulgas, kaasa arvatud eesn��rmev�hki p�devatel meestel, on suitsiidirisk k�rgem. Senini on olnud ebaselge, kas k�rgenenud risk eksisteerib ikka k�ikide eesn��rmev�hi staadiumite puhul, kaasa arvatudPSA testi abil avastatud mittepalpeeritavate kasvajate korral.

Dr Bill-Axelson ning tema kolleegid j�reldasid, et enesetappude risk suureneb kaugemale arenenud ning metastaatiliste eesn��rmemuutuste korral. PSA-testis avastatud kasvajaga meeste hulgas ei ole aga suitsiidirisk �ldpopulatsiooniga v�rreldes k�rgem.

Saadud tulemus on t�siseltv�etav, ning kinnitab, et kaugelearenenud eesn��rmev�higa patsientide puhul peaks keskenduma lisaks ka depressiooni s�mptomite avastamisele ning ravimisele.

www.eesnaare.ee

Korsaari abil argihallusest vabaks!

2009-12-22T08:43:00.000+02:00

Osale SMS-m�ngus ja v�ida "Piraadi l�unas��k" kahele. V�itjad selguvad igal n�dalal!

Erilist milj��d, kreooli k��gi h�rgutisi ja superteenindust pakkuv gurmeerestoran Korsaar kutsub naudinguteretkele oma pardal.

Mullu septembris Tallinna vanalinnas uksed avanud Korsaar on midagi enamat kui lihtsalt restoran.

See nautlejate paradiis on terviklik elamus alates esimesest hetkest piraadilaeva meenutavas milj��s, vaimustavast teenindusest, muinasjutulistest roogadest kuni ehtsa t�rgi kohvi viimase s��muni.

Kindlasti on paik suurep�rane romantiliseks �htus��giks, aga pakub ka oivalist v�imalus tinases hiliss�gises keset p�eva Kariibi mere maitseid nautida.

Korsaar serveeib rikkalikku kolmek�igulist l�unat argip�eviti 12.00-15.00. NB! Men�� on iga p�ev ja iga n�dal erinev.

Vaid sel n�dalal on sul v�imalus v�ita Piraadi l�unas��k kahele. Ehkki k�lask�ik Korsaari on alati v�it ? positiivsete elamuste poolest.
Selleks saada SMS sisuga OSALE KORSAAR l�hinumbrile 15330.
Hind: 15,00 EEK
Klienditugi: info@mees.eu
+3725032748
SMS-�hendus: fortumo.ee
N�dala l�pus loositakse k�igi s�numisaatjate vahel v�lja "Piraadi l�unas��k kahele" unikaalses gurmeerstoranis Korsaar, Tallinn Dunkri 5. V�itjate telefoninumbrid avaldatakse iga n�dala l�pus mees.eu lehel.

Selgunud on parimad seksipoosid!

2009-11-14T17:05:00.000+02:00

Meesteportaalis mees.eu oli alates 1.septembrist v�imalik avaldada arvamust pooside �le, millega voodis oma kaaslast k�ige paremini erutada saaks.

K�ige rohkem h��li kogus portaali k�lastajatelt ?tagantpoos? (29.1% vastanutest), ?naine peal-mees all? stiilis seks meeldib 21% vastajatest ja ?misjon�r? pakub erutust 10.4% meestele.

Teistes poosidest v�hem kogusid toetush��li ?69? (7.6%), ekstreemne anaalseks (6.2%) ja oraalseks (5.4%), mis paljude meeste meelest on ikkagi see k�ige-k�ige!

Seevastu ?lusikapoos?, mis tundub mugavust armastavale mehele olevat meelep�rane, j�i kogu k�sitluses viimaseks ja seda poosi meeldis harrastada alla �he protsendi vastanutest.

Parimate seksiasendite k�sitluse korraldas meesteportaal mees.eu.

Osale fotokonkursil Isad ja lapsed

2009-11-06T08:55:00.001+02:00

Isade blogi isad.mees.eu korraldab saabuva isadep�eva ootuses fotokonkursi Isad ja lapsed, mille eesm�rgiks on j��dvustada 2009. aasta isadep�ev kogu selle ainulaadsuses.

Igal aastal muutub Eestis j�rjest populaarsemaks isadep�eva t�histamine. On ju tore v�hemasti kord aastas rohkem t�helepanu p��rata nii isadele, vendadele, vanaisadele, onudele, ristiisadele ja kasuisadele. Millega �llatavad lapsed oma isasid 8.novembril? Mida olulist saadavad papsid korda omaenda pidup�eval?

Osalege fotokonkursil ? ?Isad ja lapsed? ja j��dvustage l�bi kaamerasilma ainulaadne hetk isadest ja lastest!

V�istlust��de esitamine:

Digifotod (.jpg formaadis kuni 1 MB) tuleb esitada aadressile info@mees.eu
T��de esitamise t�htaeg on 22.november 2009
Autori kohta v�ib esitada kuni 3 fotot

Konkursile esitatud t��d avaldatakse meesteportaali www.mees.eu galeriis, kus huvilistel on v�imalus kuni 10.detsembrini anda oma h��l v�idut�� v�ljavalimiseks. V�idut��d on lisaks n�htavad ka blogis isad.mees.eu. Samuti on fotokonkursi l�biviimiseks moodustatud ?�rii, kuhu teiste hulgas kuuluvad Tartu �likooli Kliinikumi meestearst Kristo Ausmees ja P�lva maavanem Priit Sibul.

Fotokonkursist osav�tjatele on auhinnad v�lja pannud meesteportaal mees.eu!

Vaike Hannust- Saul on Eesti seksikaim naispoliitik!

2009-10-18T16:57:00.001+03:00

Meesteportaali mees.eu k�lastajad valisid atraktiivseimaks kommunaalpoliitikuks Palupera vallas kandideerinud muusiku Vaike Hannust- Sauli!

Valimisliidu ?Uus v�imalus? liige Hannust- Saul seljatas pingelises konkurentsis pea k�ik kaunimad Keskerakonnas kandideerinud. Nii j�i praegune Riigikogu liige Kadri Simson k�sitluses teisele kohale, kolmanda koha sai Katrin Siska ja neljadaks miss Diana Arno.

Esinelikule j�rgnesid samuti esitsentristid Ksenja Balta ja Liis Tappo- Treial. Pikka aega k�sitluses esikohta jaganud modell Cathy Tullkvist saavutas aga seitsmenda koha.

K�sitluse kolmeks viimaseks osutusid riigikogulased Ene Kaups ja Maret Maripuu ning Tartu ettev�tja Triin Anette Kaasik.

Kokku seati k�sitluses pingeritta 32 tuntumat naispoliitikut �le Eesti, kes osalesid 2009.a kohalikel valimistel!

K�sitluse auhinnad pani v�lja Interneti pesupood trendy.ee.

Vaata lisaks:

www.mees.eu

Pilt: allstarz.ee

Krooniline v�simus v�ib p�hjustada eesn��rmev�hki?

2009-10-15T19:39:00.000+03:00

Uus uuring leiab, et kroonilise v�simuse s�ndroom, mida iseloomustab unetus, n�rkus, peavalud ja liigesvalu, v�ib olla seotud nakkusliku retroviirusega.

Seda viirust on leitud mitmetest eesn��rmekasvajatest ning teadaolevalt on see p�hjustanud leukeemiat ja kasvajaid ka loomadel.

USA teadusasutustes l�biviidud katsete tulemusel leiti, et tervelt 67 protsendil inimestest, kellel on diagnoositud krooniline v�simus, leiti verest nimelist viirust; samas kui tervetel inimestel esines seda ainult 3,7% juhtudest. Kokku osales katsetes 101 kroonilise v�simuse s�ndroomiga ja 218 tervet inimest.

XMRV-viiruse puhul on tegemist retroviirusega, mis v�ib inimestel p�hjustada neuroloogilisi s�mptomeid, samuti (eesn��rme)v�hki ja �ldist immuunsuse v�henemist. P�him�tteliselt sarnaneb see oma olemuselt HIV-viirusele.

Uuringu l�biviinud dr Judy Mikovitsi s�nul proovivad nad oma uurimisr�hmaga testida ka retroviirusevastaseid ravimeid, mida praegu kasutatakse n�iteks HIV-vastases v�itluses. Kui ravimid ?t��tavad?, saab �elda, kas uuritav viirus t�epoolest kroonilist v�simust p�hjustab.

Kroonilise v�simuse s�ndroom on seisund, mida iseloomustab pikka aega kestnud v�simus ja t�dimus, mida ei leevenda puhkus. Kogu maailmas on kokku �le 17 miljoni inimese, kes kannatavad kroonilise v�simuse s�ndroomi all. Samas on haiguse otsene p�hjus senini teadmata.

Kati Murutar: kui mehed murduvad, tapetakse ingleid. Palju ingleid

2009-10-14T18:06:00.001+03:00

Ei taha enam kuulda �htki ��nsat p�hjendust, miks meie mehed v��rastes s�dades s�divad.

Kuuldud k�ll, et NATOsse kuulumine kohustab v�imaliku potentsiaalse r�nnaku eest kaitse lunastamiseks osalema USA liitlasv�gede koosseisus.

Kuuldud, et �kski mees ei s�di v��rast s�da v��rastel maadel valelike p�hjenduste tiivul sunniviisil ? et palgas�durid on selle ameti vabalt valinud. M��ndakse k�ll, et selle vaba valiku m��t ja m��r on palk. K�rbetesse ja m�gedesse minejatele makstakse palka, millega nad saavad teoreetiliselt oma peresid elatada ja tulevasele tsiviilelule materiaalse baasi kokku s�dida.

Teoreetiliselt.

Praktiliselt t�mbab selline palgas�dimine Maa naftaveenide �mberjagamise, v��ndunud religiooni ja v��raste aadete p�rast Eesti peale terroristide viha. Ja seda on n��d ka n�ha, et kui palgas�dur tuleb v��rsilt raha eest tapmast isegi n�iliselt �hes t�kis ja omal jalal, mitte �hendriikide ostetud kirstus, on ta tegelikult ikkagi katki.

Esiteks ei taha ma kaugetesse s�dadesse kistud riigi kodanikuna terroriste karta. Teiseks tahaks kuulda, kas ja kes s�jast tulnud meeste hinge eest hoolt kannab. N��d, kus esimesed j�hkrad n�ited on k�es, tahaks seda kohe v�ga tungivalt kuulda.

Toorabooradest ja kosovotest rahu valvamast v�i muidu v��raid suhteid klattimast tulnud sangarid saavad ordenid. Siis algab argielu. Nad l�hevad tsiviilellu. Aga olnu on hinge peal. Veri ja v�givald. Hingepealne ajab jooma, hasartm�ngima. S�ltuvustesse prantsatanud hingehaige ei tule tsiviilt��dega toime, ei suuda tapat��ta nii palju teenida, et ise ja pere rahul oleks.

L�bikukkumine.

Kuhjunud painajad ajavad katuse s�itma. Aga riik, kes andis liitlasv�gede ja rahuvalve altarile oma pereisad palgas�duriteks, ei kontrolli p�rast, mis neist edasi saab. Ei kujuta ette, kas ja kui kontrollitav �ldse on selliste meeste vaimne seisund, kes on harjunud vaikima. Mida v�imatumalt nad end tsiviil-ahvatluste r�gastikku m�ssivad, seda j�igemalt vaikivad. Ja seda ohtlikumalt katus s�itma v�ib minna.

Kujuteldamatu, mida oli l�bi elanud ja millisesse kaosesse end kruttinud see mees, kes �hel heal p�eval k�gistas oma naise ja kaks v�ikest t�tart ning t�mbas siis oksa ka iseenda. Tema jaoks oli maailm ilmselt muutunud nii lootusetult kohutavaks kohaks, et ta arvas oma h�mara kupli all ilmselt, et teeb kallitele head, kui vabastab nad maise elu piinadest. Laskis oma tugevate isak�te abil nende hinged lahti, et julm maailm neid k�tte ei saaks. Nii ta ilmselt m�tles.

Loe edasi meesteportaalist mees.eu

Kes on seksikaim kommunaalpoliitik?

2009-09-30T23:04:00.002+03:00

Meesteportaali mees.eu eestvedamisel selgitatakse taaskord v�lja seksikaim naispoliitik!

Neljap�eval alanud k�sitlus on p�hendatud oktoobris toimuvatele kohalikele valimistele, mist�ttu oleme v�lja valinud 32 k�ige tuntumat ja loodetavati ka k�ige kaunimat naispoliitikut �le Eesti.

Oma h��le saab anda aadressil http://www.mees.eu/kusitlused/kes-on-eesti-seksikaim-kommunaalpoliitik.html

Eesti mehed ei ole harjunud meestearsti k�lastama

2009-09-09T20:45:00.001+03:00

Internetilehek�ljel www.eesnaare.ee korraldatud k�sitluses selgus, et eesti mehed ei ole harjunud meestearsti k�lastama!

Eesnaare.ee meesk�lastajatel oli v�imalus vastata k�sitlusele, kus uuriti eesti meeste harjumusi k�lastada meestearsti nii oma terviseprobleemidega seonduvalt kui ka prof�laktiliste terviseuuringute raames.

K�sitluse tulemusel selgus, et 2/3 (61,8%) vastanutest pole kunagi meestearsti k�lastanud, viimase aasta jooksul oli meestearsti k�lastanud iga viies mees (21,6%). Kokku vastas k�sitlusele �le 2500 mehe.

Tartu �likooli kliinikumi meestearsti Kristo Ausmeesi arvates kujutab k�sitluse tulemus �sna adekvaatselt praegusi tervistrende eesti meeste osas. "On mehi, kes k�ivad regulaarses kontrollis", kommenteeris Ausmees, "samuti mehi, kes otsivad abi ainult kaebuste korral. Suur osa meestest aga pigem kannatavad hambad ristis, kui arsti juurde tulevad. �nneks on trendid siiski paremusele poole ning meeste terviseteadlikkus on paranenud ja paranemas."

Internetilehek�lje www.eesnaare.ee eesm�rgiks on r��kida k�igile arusaadavas keeles, mis on eesn��re, millised on eesn��rme haigused ja miks need haigused tekivad. Lisaks on kodulehek�ljel kirjeldatud sagedamini esinevaid kaebusi ja nende raviv�imalusi.

Vaata lisaks:

www.eesnaare.ee

Selgunud on eesti naiste seksikaimad kehaosad!

2009-08-21T08:55:00.001+03:00

Eesti meeste arvates teevad naise atraktiivseks rinnad ja tuharad.

Meesteportaalis mees.eu oli alates 1.juulist v�imalik avaldada arvamust seksikaimate
naiste kehaosade kohta. K�ige rohkem h��li sai oodatult rinnad (30,5% vastanutest),
tuharad (19,9% vastanutest) ja jalad (11,9% vastanutest).

Teistest v�hem on naiste juures hinnatud n�gu (7,4% vastanutest), k�htu (6,8% h��ltest)
ja huuli (5,5% vastanutest). K�sitluses j�id viimasele kohale juuksed, mille poolt on
h��le andnud ainult 4,2% h��letanutest. kokku andis oma h��le �le 300 Internetikasutaja.

Vaata lisaks:

www.mees.eu

Halliki Harro-Loit:poiste haridus?

2009-06-28T19:36:00.000+03:00

Minu ja mulle jutustatud kogemustes on palju lugusid, kuidas v�ikesed t�drukud on edukamad kaebajad kui poisid.

N�iteks, t�druk kurdab nuttes t�iskasvanule, et poiss l�i. �petaja (v�i lapsevanem) haarab poisil natist kinni: ?Miks sa l�id??. Heal juhul poiss seletab, et t�druk narris, alandas v�i n��gutas ta kallal ja tegelikult ta ju �ieti ei l��nudki.

M�nikord peavad poisid selgitusi autuks kitumiseks, veel sagedamini aga poisid lihtsalt ei oska seletada. No olgem ausad, ?miks? k�simus on k�rgkooli tudengitelegi vahel eksami raskeim osa. Vastus k�simusele ?miks sa l�id?? eeldab aga p�hjus- tagaj�rgede seoste loomist, narratiivi konstrueerimist, enese ja teiste rolli anal��si, �igete verbide valikut jpm. Isegi kui m�ni sotsiaalselt andekas poiss p�hjus-tagaj�rg seoste anal��si tulemusena esitab n�iteks vastuse ?Ta ei j�tnud mind rahule?? , kas see oleks siis t�iskasvanule inspireeriv k�simaks edasi? Saamaks aru, mis tegelikult juhtus.

V�iks ju �petada poisse juba varases lapseeas �ra tundma situatsiooni, kus n�rv vastu ei pea ja seda v�gavallata lahendama. Selle asemel, et taas ja taas legitimeerida kitukultuuri (edukad kaebajad ja vaikimise aukoodeks).

Loe edasi mees.eu portaalist.

Andrei Hvostov: Noor Eesti vajab meeste toetust

2009-06-16T22:18:00.001+03:00

Noor Eesti on liikumine, mis sai alguse 2009.aasta kevadel toimunud m�ttetalgutel. Liikumise eesm�rgiks on anda alaealiste laste vanematele �igus h��letada ka oma lapse eest.

P�him�tteliselt t�hendab see anda lastele nende s�nnihetkest �igus h��letada, kuid nende t�isealiseks saamiseni teostab selle �iguse lapsevanem. V�i seaduslik hooldaja. Lapse h��l loeb, kuid v�ljendab seda t�iskasvanu.

Parima �levaate meie liikumisest saab meie kodukalt www.nooreesti.ee.

Liikumise Noor Eesti tuumik koosneb keskealistest inimestest, kes on endale m�ned olulised asjad selgeks teinud. Me teame, et vanemad hoolivad oma lastest. Vastupidisel juhul oleks inimkond juba v�lja surnud. Aegajalt avalikkuse ette j�udnud karjuvatest eranditest hoolimata vanemad hoolivad oma lastest. See on postulaat.

Vanemad on huvitatud oma laste heast k�ek�igust, nad tahavad tagada neile kindla tuleviku. Me elame kultuuris, kus haridust t�htsustatakse. See on juba paarsaja aastane traditsioon. Suitsutares elanud esivanemad ei kahelnud, et lugemine ja kirjutamine on vajalikud oskused.

Haridus �le k�ige!

Pole �htegi teist elanikkonna gruppi kui koolis k�ivate v�i kohe kooli minevate laste vanemad, kes oleks eluliselt huvitatud meie koolis�steemi headusest.

Headus on n�rk s�na. Suurep�rasus! Et oleks maailma parim! Soome hariduss�steem eeskujuks! Sest Soome, nagu m�letame, sai viimati PISA testis esimese koha.

Lapsevanem tahab, et tema laps k�iks k�ige paremas koolis.

Loe edasi mees.eu portaalist.

Andrei Hvostov on kirjanik ja n�dalalehe Eesti Ekspress ajakirjanik.

25 aastaga Euroopa tervemate hulka

2009-06-10T17:55:00.000+03:00

Kristo Ausmees, Tartu �likooli Kliinikumi�

meestekliiniku meestearst

Hiljuti avaldatud 2008. aasta Eesti inimarengu aruanne toob riigi j�tkusuutliku arengu k�ige suurema riskifaktorina v�lja madala oodatava eluea, lisades oluliste tervise riskifaktoritena v�hesed tervelt elatud aastad, suure riskik�itumise ja vigastussurmade arvu, v�hese f��silise aktiivsuse ning m�nuainete tarvitajate suure hulga.

Esmakordselt juhtis tervisega seotud riskik�itumisele t�helepanu kahe aasta tagune,� 2006. aasta Eesti inimarengu aruanne. Tol korral t�id aruande koostajad olulisemate riigi arengu riskifaktoritena v�lja meeste madala keskmise eluea ja �he suurima HIV esmanakatunute suhtarvu Euroopas.

Ka t�na on Eesti inimeste keskmine eluiga v�rreldes arenenud riikidega j�tkuvalt madal. Kui �ldise inimarengu indeksi alusel oleme maailmas hetkel umbes 40. kohal, siis oodatava keskmise eluea poolest paikneme ligi kaks korda madalamal, t�psemalt 88. kohal ning oleme v�rreldavad nii L�ti, Bulgaaria kui Bahamaga.

Muretsemiseks on p�hjust nii naiste kui meeste osas. Kui naiste hulgas j��me keskmise eluea poolest Euroopast maha neli aastat, siis meeste hulgas on vahe veelgi suurem ? ligi 10 aastat.

Eestlased on k�ll v�rdlemisi k�rge elatustasemega ja h�sti haritud, kuid seevastu kehva tervise ja sellest tulenevalt l�hikese elueaga. Seejuures on haridus indeks ja elatustase viimase 15 aasta jooksul pidevalt t�usnud, �ldise inimarengu indeksi ja eluj�rje t�us pole aga edaspidi j�tkusuutlik ilma tervete inimeste ning �ldise tervisek�itumise ja -poliitika muutumiseta.

Mis v�iks olla p�hjus, et Eesti inimesed nii v�he elavad? V�hene terviseteadlikkus, hirm oma murest arstile r��kida, m�nuainete liigtarbimine v�i meie liialt materiaalsetele v��rtustele suunatud �hiskond? Ilmselt k�ik need komponendid, lisaks veel geneetilised, kogukondlikud ja majanduslikud erip�rad, mis m�jutavad tervisek�itumist, haiguste osakaalu ja meditsiiniteenuse k�ttesaadavust.

Eesti v�imalik edasine positiivne liikumine inimarengu indeksis on seotud keskmise oodatava eluea t�usuga. Ilma selleta ootab meid pigem tagasik�ik, sest praktiliselt k�igis arenenud riikides ei ole keskmine oodatav eluiga mitte ainult Eestiga v�rreldes m�rgatavalt k�rgem, vaid ka kasvab kiiremini.

Kogu maailmas on WHO hinnangul alkohol terviserikete tekitajate hulgas kolmandal kohal, seega on alkoholi- ja tubakapoliitika t�nase ja l�hituleviku Eesti �hiskonna �ks k�ige laiaulatuslikumalt tervist ja heaolu parandada v�iv riiklik tegur.

Alkoholi arvele saab kirjutada suurema osa meie keskel aset leidvatest vigastustest� ja m�rgistustest.

Euroopa k�rgeima elatustasemega Skandinaavia riigid tegid otsuse �riigialko� kasuks ligi veerand sajandit tagasi, ka nendes riikides oli tollal alkoholi tarbimine k�rge ning hakkas kahjustama �hiskonna toimimist. V�eti vastu otsus alkoholim��gi riigistamise kohta ja t�na teame, kui h�sti see on m�junud majandusele ja �ldisele heaolule meie l�hinaabrite juures.

P�hjala ja Eesti meeste eluiga oli veel ligi 40 aastat tagasi v�rreldav, t�na on meie ja Skandinaavia meeste keskmise elua erinevus ligi 15 aastat. Fakt, et Euroopa �hes edukamas riigis Norras on �he inimese kohta ligi 40 korda v�hem alkoholipoode kui Eestis, on niiv�rd kujukas, et kommentaare ei vajagi.

Alkoholi tarbimine on viimasel k�mnendil pidevalt suurenenud, 2006. aastal kuni 12 liitri absoluutse alkoholini iga Eesti elaniku kohta. V�ib loota, et seoses pikaajaliste riiklike meetmete, sealhulgas t�usvate riiklike aktsiiside ja m��gipiirangutega, v�heneb alkoholi tarbimine Eestis ? loomulikult on see oluline samm tervema �hiskonna ja parema tervise suunas.

Uuringute p�hjal esineb Eestis pea igal k�mnendal inimesel probleeme alkoholiga. Arvestades, et iga�ks neist umbes 140 000st puutub igap�evaselt kokku v�hemalt kolme inimesega, t�hendab see, et alkohol tekitab probleeme ligi pooltele eestimaalastele ? olgu iseenda v�i l�hedaste kaudu.

Ka suitsetamine on oluline tervist kahjustav riskifaktor, p�hjustades nii kasvajalisi kui ka kroonilisi hingamisteede ja s�dame-veresoonkonna haigusi, mille esinemus on Eestis j�tkuvalt k�rge. Inimarengu aruande alusel alustab Eestis suisetamisega 13aastaselt v�i nooremalt 43% t�drukutest ja 65% poistest ? ka need numbrid on muu Euroopaga v�rreldes v�ga negatiivsed.

Alkohol ja tubakas moodustavad ligi 1/6 eestimaalaste haiguste p�hjustest ning uuringutega on selgitatud, et alkoholist ja tubakast Eesti �hiskonnnnale tekitatud kahjud on rahalises v�ljenduses ligi viis korda suuremad kui aktsiisilaekumistest saadav tulu.

Inimarengu aruanne toob ka v�lja, et ainult 1/3 Eesti inimestest tegeleb regulaarselt spordiga, ligi pooled ei tunne aga sportimise vastu mingit huvi. Ilmselt v�ime ka siit otsida p�hjusi, miks meie inimestel esineb rohkelt kroonilisi haigusi, kehakaalu t�usu ja vaimsest �lekoormusest tingitud stressi, peret�lisid, m�nuainete tarvitamist ja vigastusi.

On selge, et riik ei saa meie eest otsustada, palju ja mida me s��me, kui aktiivselt tegeleme spordiga v�i millal kontrollime arsti juures oma tervist. See peab j��ma iga inimese enda otsustada ja s�ltub sellest, kas tahame tulevikus olla terved v�i mitte. T�na on meie keskmine tervena elatud aastate arv 52. See on madal ja pisut h�biv��rnegi number, loodetavasti paneb ka see inimesi rohkem oma tervisele m�tlema.

T�na, majandussurutise perioodil, on sobiv aeg m�elda, kuidas meie riik ja ka me ise v�iksime j�tkata, et olla j�tkusuutlikud ja tagada toimiv riik koos k�ige sinna kuuluvaga ka j�reltulevatele p�lvkondadele. �he v�imalusena pakuksin v�lja m�tte tegutseda �hiselt selles suunas, et eestlased oleksid 25 aasta p�rast �hed tervemad ja sealjuures ka edukamad ja r��msamad Euroopa kodanikud.

See t�hendaks p�hjalikke muutusi k�ikjal ? nii riigi, omavalitsuse, kogukonna, pere kui ka iga �ksiku inimese tasandil. Eelk�ige peaksime aga hakkama panustama v�lise kesta asemel sisule, sest elame positiivsete muutuste maal. V�i on see pelgalt s�nak�lks, millega proovime ennast v��ramamaalastele meeldivamaks teha?

Aune Past:mees ja naine

2009-06-09T21:45:00.000+03:00

Ta �tleb mulle ?Kallis?. Ja ei m�tle sugugi kilohinnale. Kui on kallis, siis on kaunis, kui on kallis, siis kannatab koos olla ja p�eval pole vigagi. Ega ��delgi.

P�rast seda, kui see s�na on esimest korda k�rva paitanud, on naise k�rv pidevas ootuses. Hellitusi mahub sinna palju. Aga mehed? Me oleme harjunud m�tlema, et mehed on va tuimad inimeseloomad, kelle tunded kustuvad enne veel kui vaibuvad pulmamarsi helid. Kas see on kiusakate naiste poolt levitatav m��t?

Tartu �likooli sotsiaalse kommunikatsiooni �ppetoolis on alates 2003. aastast l�bi viidud mitu suurt uuringut, mida me ise nimetame Meema (Mina. Maailm. Meedia) ehk Eesti elavik 21. sajandi algul.

Mis on Eesti inimestele kallis?

Nii mehed kui naised peavad k�ige v��rtuslikumaks tervist ja tugevat perekonda, rahu maailmas, riigi julgeolekut ja �nne ja armastust.

Meeste puhul on n�ha v��rtusskeptitsismi, mis t�hendab, et v�rreldes naistega hindavad mehed v�ga paljusid v��rtusi madalamalt, naistest enam v��rtustatakse vaid tehnika arengut ja v�imu omamist.

Veronika Kalmus ja Triin Vihalemm on erinevatest �ksikv��rtustest arvutanud 5 faktorit: isiksuslik ja sotsiaalne tasakaal, keskkond ja f��siline heaolu, hingeline tasakaal, materiaalne kindlustatud ja heaolu ning enesekehtestamine. Meeste ja naiste v��rtushinnangud erinevad oluliselt k�igi viie v��rtusfaktori puhul. Naised v��rtustavad k�iki faktoreid enam, mehed panustavad naistest enam vaid �he faktori puhul: enesekehtestamine. Sellesse faktorisse kuuluvad niisugused v��rtused nagu v�imu omamine, �hiskondlik tunnustus ja huvitav elu.

Viimase 15 aastaga on Eestis toimunud tohutud muutused. �ks meeste ja naiste kohta enam levinud m��t on, et mehed tikuvad muutustes esiplaanile, naised kui alalhoidlikumad hoiavad varju. Kas Eesti mees on muutustega rohkem rahul kui naine? Paraku jah. Muutusi peab enda jaoks r��mustavaks 17,4% meestest ja 10.9% naistest, muutusi peab pigem kurvastavaks 22% naistest ja 18,8 % meestest. Just mehed on need, kes, m�eldes tagasi iseseisvusajale, tunnevad enam uhkust Eesti arengute �le. Ka homsest loodavad mehed paremat elu, arvates naistest oluliselt enam, et Eesti elu l�heb paremuse poole. Mehed on naistest enam valmis riskima selle nimel, et saavutada seda, mida nad tahavad, samuti meeldib meestele enam tegutseda, kui on kindel juht, kes teab, mida tuleb teha. Naistele on t�htis, et teised neid usaldaksid.

Kellega mehed-naised oma v��rtusi jagavad, kellega samastuvad, kes on ?meie?? Mehed samastavad end t��kaaslastega sagedamini kui naised, samuti eurooplastega, naised seevastu samastavad sagedamini vaimse �hekuuluvuse alusel, sarnase m�ttelaadi p�hjal.

Kui v�rrelda naisi ja mehi tarbijaina, siis selgub, et naistel j�tkub pea k�igis kauba- ja teenusekategooriates v�hem raha kui meestel. Kui naised ja mehed t�htsustavad kulutustest pea v�rdselt v�limuse eest hoolitsemist, siis 53% meestel j�tkub selleks kulutuseks raha, naisest arvab samamoodi ainult 28%. Naisi peetakse suurteks shoppajateks, ometi pole tarbimissoov, mida m��deti konsumerismi indeksiga, naiste ja meeste puhul oluliselt erinev. K�ll aga on raha naistel oluliselt v�hem kui meestel.

Kas on siis kallis? Vaatamata veel �hele levinud m��dile, et perekonnal pole enam v�lu, n�itavad meeste ja naiste vastused, et tervis, perekond ja �nn on elus k�ige olulisemad. Iseasi, et perekonna m�iste on muutunud koos iseseisvusaja muude muutustega. Mina olen vanamoodne, minule meeldivad rohkem mehed, seep�rast vaatan ma ka neid uuringutulemusi r��msalt. Meeste hoiak muutustele on m�nev�rra positiivsem kui naistel. Mehed on ka optimistlikumad tuleviku suhtes. Usun, et p�rast pronks��d on meeste enesetunne veelgi t�usnud. Kui vahel j��b meediast teistsugune mulje, siis pole parata, meediagi on �ri ja tarbijatena ostame me ilmselgelt rohkem kiusu ja kiunu, krimi ja �rapanemist sisaldavat meelelahutusajakirjandust. Ja m�rgime k�sitlustes, et me seda ajakirjandust ei usalda. K�ll aga usaldame s�pru ja oma v�rgustiku kaudu saadud infot.

Vaatamata k�igile pattudele, mis meediameestega kaasas k�ib, annavad isiklikud argielu kogemused p�hjust uskuda ka uuringu tulemusi. Meie maailm on ennek�ike meie peas, kui meie jaoks on �mbritseva maailma kuvand tegutsemisele julgustav, siis me ka tegutseme ja tunneme, et meist midagi s�ltub, et homne tuleb parem. Ja meil on, kes on selles homses kallis. Kui s�time oma kujutluspildid ainult meedia mallide j�rgi, siis jah, igast mehest ei saa Arnold Oksmaad.

K�si meestearstilt abi!

2009-02-03T20:45:00.003+02:00

Terviseportaalis www.erektsioon.ee on v�imalik k�sida abi enda v�i oma kaaslase tervisega seotud k�simustele.

Teie tervisemuredele vastab Tartu �likooli Kliinikumi meestearst dr. Kristo Ausmees.

VAATA T�PSEMALT

Marika Tuus: me oleme nii erinevad ja v�ga, v�ga sarnased

2009-01-26T20:46:00.002+02:00

Kui keegi oskaks tungida meeste ja naiste erineva hingeelu allhoovuste s�gavusse ja p��da sellest ka aru saada, oleks ta ammu geeniuseks tunnistatud, sest Jumal on meid nii erinevaiks loonud.

�rnem sugu m�tleb ja m�letab k�ike s�damega. Meie meelest on m�istus tundele nigel vastne. Sageli on naistel v�imatu meelde tuletada k�ige t�htsamaid s�ndmusi, kuid samas peab ta kogu eluaja meeles asju, mis ta tundmustesse puutuvad. Mees on aga ratsionaalne, arvestav, asjalik ja pea alati vaoshoitud. Ta ei talu, kui tal pole �igus ja v�tab igat heatahtlikku soovitust r�nnakuna. Mehele on oluline k�ll truudus ja usaldus, talle peab tagala kindel olema. Samas muutub talle otsekohe koormavaks ja talumatuks see, kui naine p��ab meest ?p�riselt? ja igavesti iseenda omaks pidama. Siis tunnevad mehed ennast otsekohe ahistatuna, l�ksu p��tuna ja ahmivad �hku, kui kala kuival.�

Mehe jaoks on olulisim tema t�� ja karj��r, ametiredel, seej�rel pere. Ka meie, naiste silmis on karj��r �lioluline, ent esmat�htis on ikkagi olla armastatud ja ihaldatud. Ja naised ootavad, et talle seda ka kogu aeg �eldaks. Ent Eesti mees on tavaliselt kehv komplimentide tegija ja tundeid juba v�lja ei n�ita. Siit ka paljud omavahelised v��ritim�istmised, kuigi asi pole seda v��rt. Samas t�dineksid naised �sna kiiresti, kui mehed pidevalt meie jalge ees p�lvitaks, olles meile igavesti andunud nii ihu kui hingega. Mees j�lle tunneb end mahaj�etuna siis, kui naine teda intiimsemates situatsioonides t�rjub. Nii et oleme erinevad. Kui ps�hholoogid soovitavad omavahelised sotid ja probleemid selgeks r��kida, siis mees ei taha sellest kuuldagi.

�eldakse, et inimene on tugev nagu m��r ja n�rk nagu lill. Kuigi mehed ei taha seda kuidagi v�lja n�idata, on nad tegelikult sama �rnad, tundelised ja emotsionaalsed. Romantilisi mehi on palju rohkem kui see esialgu tundub. Ainult seda tuleb osata n�ha. Ka mehed ootavad ilusaid s�nu ja komplimente, olgugi, et nad seda ei tunnista. Nii et oleme ka v�ga, v�ga sarnased. Ja ka selles, et m�lemad tahavad teineteist �mber kasvatada, mis k�ll enamasti ei �nnestu ja mille tagaj�rjeks v�ib tulla v�ga kergesti krahh.

Kunagi, aastaid tagasi, k�sis �ks meestuttav mult n�u, et kas on targem abielluda naiivsev�itu, kuid h�sti alluva kodukanaga, kes oleks surmani truu ja ei reedaks eales. V�i v�tta naiseks m�ni seltskonnakaunitar, kes oma ilu ja hinda h�sti teab. Ma ei m�leta, mis ma tookord vastasin aga kui k�sitaks vastupidi, siis tean, et paljud naised vastaksid �he vana aforismiga: parem targa mehe s�na kuulata kui rumalat juhtida ja s�nakuulamine.

Loe edasi mees.eu portaalist

Maimu Berg: mees ja naine

2008-12-09T18:53:00.002+02:00

Kunagi, 1960. Aastatel, tegid prantslased sellise pealkirja all filmi, mis oli s�damlik, ilus ja kogus palju vaatajaid.

Aga praegu on pigem kombeks k�sitleda meest eraldi ja naist eraldi teemana. Ikka kuuleme meeste l�hikesest elueast, naiste feminismist, �ksikute naiste �nnetust elust, meeste alkoholiprobleemidest. Tegelikult v�iks ja peaks mehest ja naisest hoopis r��kima nagu organismi paariselunditest: kopsud, neerud, silmad?

Kui selliselt r��gitakse mehest ja naisest, meenuvad mulle ajaloomerre kadunud etruskid, kellest on s�ilinud vaid �lest�hendused kreeka ja rooma autoritelt ning haualeiud. Just viimased on v�ga k�nekad, andes tunnistust armastusest, r��must ja rahulolust, mida mees ja naine teineteisele eluajal pakkusid ja mille kuma kaunistab veel p�rast nende siitilmast lahkumistki.�

Etruskidel oli kombeks kujutada inimesi enamasti paaridena, mees ja naine koos oma elu �itseeas, aga ka vanaduses. Ikka teineteist hoidmas ja hellitamas, teineteisele silma vaatamas. Nendest skulptuuridest, olgu siis tegemist sarkofaagidel kujutatu v�i hauast leitud kujukestega �hkub soojust, abikaasade vahelist tunnet ja meeldimist. �le aastatuhandete ulatub meieni s�damlikkus ja �rnus, mis veetleb ka t�nap�eva inimest.

Ma olen veendunud, et enamasti pole need tunded perekonnas ka praegu kuhugi kadunud. Iseasi, kui palju neid n�idata julgetakse. Ja kui palju on meie kiirustavas ajahetkes abikaasadel, armastajatel teineteise jaoks aega. Oleneb sellest, kuidas asjad peres t�htsuse j�rjekorda on pandud. Kas iga hinna eest rabada rahateenimise nimel v�i loobuda m�nedestki asjadest, mida meil esmatarbeks kindlasti vaja ei l�he ning p��rata t�helepanu inimesele oma k�rval.�

Millegip�rast arvan, et just naine on see, kellelt selles asjas peaks tulema algatus. Ei saa abikaasale vaadata kui pidevale rahateenimise masinale v�i kellelegi, kes nagu ei vajakski enam hellust, �rnust ja hellitamist. Muidugi ei arva ma, et alati, kui mees kipub kodunt kauaks �ra j��ma, kui tal on probleeme alkoholiga v�i ta on pahur ja n�rviline, on selles s��di naine. Aga kaudselt v�ib olla siiski. Emal j�tkub tavaliselt ju hellust oma poegadele, aga samasugust soojust peaks jagama ka abikaasale. Abielu, kooselu on suur v��rtus, millest saadakse aru alles siis, kui ollakse sellest ilma j��nud. T�hendab, tuleb seda hoida. Teha selle nimel vajadusel ka j�releandmisi.

On kurb, kui naine j��b �ksi, aga �ksij��nud mees, kes ei suuda enam uut perekonda luua, l�petab tihti p�ris traagiliselt. Eesti naised on targad, tugevad, haritud, enesekindlad. Eesti mehi peetakse �ldiselt tagasihoidlikeks nohikuteks. Aga on ka palju karj��rihimulisi, hoolimatuid, julmigi mehi, kes l�hevad n-� �le laipade, l�kkavad naiskolleegi v�i abikaasa lihtsalt j�hkralt k�rvale, kui see nende karj��ri v�i heaolu segab.�

On neid, kes kasutavad oma positsiooni ja neid, kes on juba lapsep�lvekodust saanud kaasa veendumuse ? mees on midagi erilist, t�eline ?looduse kroon?. Sageli paneb imestama, kui k�rgilt suhtuvad mehed naiste karj��rialastesse p��dlustesse v�i kui labaselt naeruv��ristavad seda, mida peavad feminismiks, mis enamasti on aga ainult v�rdsete v�imaluste taotlus.

Loe edasi mees.eu portaalist

Pilt:tallinn.ee

Maret Maripuu: mees ajas

2008-11-30T14:46:00.003+02:00

Naiste suurim �nnetus on see, et mehed ei m�ista neid, �tles Tammsaare.

Aga vastupidi vist ei ole. Naine m�istab meest alati, v�hemalt arvab seda. Aga nendele, kes siiski nii ei arva, nendele pakuvad vist k�ige kauem huvi need mehed, keda nad ikkagi l�puni ei m�ista.

Seest keerulist on raskem m�ista, lihtsat kergem. Miks ma seda kirjutan? Sest mul tekkis k�simus, kas mees ei ole mitte ajas lihtsamaks l�inud. Mida moodsam on aeg, seda lihtsakoelisemad on mehed. Kas ka mehed ise arvavd nii?

Toon n�ite. ?Mehe aus�na? ja ?mehe au? t�hendasid veel 20. sajandi alguses usaldusv��rsuse, s�dametunnistuse ja inimv��rikuse k�rgeimat astet. Veel I Maailmas�ja ajal lubati ohvitseridest s�javange vabalt jalutama, ratsutama ja isegi tervisevetele reisima ? seda k�ike mehe aus�na vastu. Kas kujutate ette Hansapanga laenukonsultanti mehele aus�na vastu laenu andmas? Au oli ennemuiste midagi sellist, mille poole tegudega ja oma k�itumisega p��eldi, mis ei olnud iga�hel s�nniga kaasas.

Meheks olemine oli siis seotud s�napidamise, otser��kimise ja ausate reeglitega, aumeest tunti olekust, k�itumisest, eetikast.

Ning oli paratamatu, et taolised inimlikud omadused pidid leidma v�ljenduse erilises r�ivastuses, viisakusreeglites, rituaalides ja nendega kaasnes ka eriline, v�hemalt keskmisest k�rgem kultuuritaju. Tantsuoskuse ja filosoofiatundmiseta saaks k�llap ehk asjalikugi kaevikukaevaja, kuid nende omadusteta ei saanud olla meest, kes suudaks oma m�istuse ja s�dame j�rgi kaitsta v��rtusi, mis olid kallid k�igile inimestele ja mis l�id meie tsivilisatsiooni. Ei, see polnud sukkp�kstes meeste ega keigarite aeg. See oli aumeeste aeg.

Iga mees ei kandnud seda v�lja ja see tegigi au-kandjad keerulisemaks kui teised.

Sest vaadake ? milleks k�ik need nii ?Anna Karenina? kui ?S�da ja Rahu? teostest tuttavad pilgud, ohked, ballaadid, epigrammid, duellid... Kui oli naine ja armastus, siis pidi ka au olema kaitstud. S�dadevahelisel ajal tuli aga juba tunnistada ? et tekkisid olukorrad, mil mehed ei osanud naisega midagi peale hakata. Siis lasti kohe k�ibele raha, sest arvati, et raha asendab mehe oskamatuse. Nagu Tammsaare �tleski - mees peab alati midagi valitsema ja kui ta naist ei suuda valitseda, siis raha ikka suudab. Raha asendas meest.

Ent Tammsaare ajal ka p u n a s t a s i d noored mehed alati, kui naistest natukenegi midagi nimetati, sest naine oli nende silmis kas ?olematu loom v�i hoopis p�ha mardikas, kes treis s�nnikustki �ha uusi maailmu."

Aga samal ajal tunti imetlust selle p�ha mardika v�ljendusrikaste k�te �le?

Keeruline on see, kes ennast austab, kes m�tleb t�ele ja �iglusele, kes tahab oma elule leida v�imalikult k�rge v��rtuse. Suure saladuskatte all olgu �eldud, et on ka vastupidi - kui mehel on hingel m�ned patud, siis on ka naisel kohe palju parem olla. Keeruline, j�relikult ei m�ista!

V�imu juures olles n�eb, et meest, kes neist v��rtustest m��da vaatab v�i suisa eirab, ei aita �likond, mis tal seljas on. Ta j��b kuitahes k�rge ametiposti puhul ikkagi vaid dekoratiivseks r�ivat�kiks. Aga need teistsugused ? need kaunistavad meie, naiste elu ka ilma �likonnata.

Ah, olgu aeg milline tahes - kokkuv�ttes on mehed nagunii oma naise v��rilised ja j�relkult on k�ik ikkagi naistes kinni.

Maret Maripuu on Eesti Vabariigi sotsiaalminister
Arvamuslugu "Mees ajas" on kirjutatud spetsiaalselt meesteportaalile mees.eu

www.mees.eu�

Juhid sooliste stereot��pide kammitsais

2008-11-19T22:38:00.002+02:00

J�ri Uljas

Teaduskirjanduses on mees- ja naisjuhtide erinevuste ja edukuse kohta k�imas t�sine diskussioon, kus on v�lja toodud palju naisjuhtide edukust m�jutavaid aspekte.

Vaadeldakse erinevusi nii juhtimisstiilides kui ka inimeste ootustes ja stereot��pides. N�iteks on stereot��pides meesjuht see, kes r�hutab eesm�rkide saavutamist, naisjuht r�hutab inimsuhteid.

Esmalt on mees- ja naisjuhtide erinevusi leitud autokraatse, demokraatliku ja laissez-faire-stiili osas. Tavaliselt kipuvad meesjuhid enam kontrollima ja domineerima, olles seega autokraatlikumad kui naised. Naised on enamasti demokraatlikumad ja pooldavad alluvate suuremat osalemist.

Kui naisjuhid kasutasid autokraatlikku k�itumist, suhtuti sellesse negatiivselt, kuna naised peavad stereot��pselt olema eelk�ige suhetele orienteeritud. Samas - meesjuhtide kohta selliseid valmis ootusi ei olnud.�

Selged erinevused ilmnevad ka t��tajatele ja resultaadile orienteeritud tegevustes. Naisjuhid kalduvad omaks v�tma t��tajatele orienteeritud stiili, kus juht p��rab t�helepanu t��tajate arengule ja rahulolule. Naised on hoolivamad, tolerantsemad, emotsionaalsemad, intuitiivsemad ja enam koost��le suunatud.

Meesjuhtidele omistatakse rohkem �lesannetele orienteeritud juhtimisstiili, kus juhid p��ravad t�helepanu t�� l�pptulemusele ja t��protsessile �ldse. Selline stiil on j�ulisem ja seda iseloomustavad maskuliinse juhi k�itumine ja iseloomuomadused. Maskuliinne juht on kontrolliv, enesekindel, agressiivne, auahne, domineeriv, j�uline ja iseseisev.

Kuid nende stiilide kasutamist m�jutab ka alluvate sugu. Seal, kus t��tajad olid enamasti mehed, olid m�lema soo esindajad v�rdselt t��tajatele orienteeritud. Sellises organisatsioonis olid naisjuhid enam ka �lesannetele orienteeritud. Organisatsioonides, kus enamik olid naised, olid aga naisjuhid t��tajakesksemad kui mehed. Seega kipuvad naisjuhid nendes organisatsioonides, kus meeste osakaal on suurem, enam omaks v�tma meestele omast juhtimisstiili. P�hjus v�ib olla seegi, et sellises keskkonnas peetakse maskuliinset k�itumisstiili eduka juhi tunnuseks. Teistmoodi k�itudes v�idakse teda pidada lihtsalt ebakompetentseks.

Loe edasi mees.eu portaalist

Meesteportaal mees.eu uues kuues

2008-11-17T21:51:00.002+02:00

Meesteportaal www.mees.eu on l�bi teinud v�rskenduskuuri ning on avanud uue v�ljan�gemise ja v�imalustega kodulehek�lje.

Spetsiaalselt meestele m�eldud infoportaal mees.eu soovib ja tahab kaasa aidata meeste rolli paremale teadvustamisele �hiskonnas ning juhtida t�helepanu k�simustele ja probleemidele, mis meest igap�evaselt �mbritsevad. Samas on meeste elus ka palju r��msaid seiku, mis j��vad kauaks meelde. Paljud ei oska kahjuks neid pisiasju oma elus t�hele panna. Anname n�u, kuidas elust r��mu tunda. Meesteportaalis kajastame k�iki meestega seonduvat v�rdses vahekorras, sest normaalses mehes ongi k�ik tasakaalus.�

Endiselt on ��p�evaringselt avatud meestefoorum ning samuti on v�imalik ennast lisada uudiskirja mees24 saajaks.Publish Post

K�lastage meid!

www.mees.eu�

2008-11-17T19:33:00.001+02:00

VBGGEYKF

Proov

Meeste margi tr��pajad

2008-02-11T22:35:00.000+02:00

Priit Pullerits, ajakirjanik

K�epigistus r��gib nii paljutki. Judo kahekordsel ol�mpia pronksmedalimehel Indrek Pertelsonil, kel liiati h�sti suur k�mmal, on see niiv�rd tugev, et teeb kohe ettevaatlikuks. Kohe tunda, et �ige mees.

Aga �ha rohkemate meeste k�epigistus, olen m�rganud, muutub j�rjest pehmemaks. �tleksin, et lausa l�diks. Kui p�rast mehist k�tlemist �he Eesti teleprodutsendiga talle m�rkisin, et enamik vendi, erinevalt temast, annab k�e nagu s�ldi pihku, p�rutas ta pikemalt m�tlemata: �Pooled neist on peded v�i wannabe-peded.�

V�ib-olla. Aga pehmete v��rtuste �let�htsustamisega, mis l�inud lausa naeruv��rsuse piirini, v�iks siin seost otsida k�ll. �hiskonnas on maad v�tmas t�elise, eheda mehelikkuse foobia. Hullem veel: traditsiooniliselt mehelikku meest on hakatud v�rdsustama matsliku isasega, kes perest ei hooli ja naist ei aita, vaid ainult n�uab, et s��k oleks laual ja pesu pestud.
See on ohtlikult vildakas ? ei, suisa moonutatud kli?ee vanast heast mehelikkusest. Ent paraku ajab see juuri ja v�rseid.

Meenub aastatagune rahvusvaheline uusmehelikkuse konverents Kumus, kus Rootsi noor ajaloolane David Tjeder t�i traditsioonilise mehelikkuse �he peatunnusena v�lja just homofoobia. Tema alatoon: uue aja �iged mehed peavad armastama geisid, sest naistele meeldivad geid, ja kui mees tahab olla naisele hea partner, peab ta olema geilik.

Tjederi m�ttevoolu kajastas tema enda riietus: paljas v��koht v�lkumas ja trussikud �le puusade vajunud velvetp�kste alt paistmas. Nagu mingi teismeline plika. Ei midagi mehelikku.
Aga meeste naisestamine on meilgi kanda kinnitanud. Tiina Kruus, toiduajakirja Oma Maitse peatoimetaja, r��kis mulle, et teab paljusid naisi, kelle mehed tulevad �htul koju ja j�ravad heal meelel koos nendega kapsalehti ega tahagi liha. Kahju neist kohe. Sest loodus on seadnud nii, et olemaks mehelik ? mis t�hendab ka sitkust ja suutlikkust naist kaitsta ? tuleb paratamatult liha s��a.

Muidugi on Eestis hirmus palju mehi, kes, n�ib, et on ainult lihast toitunudki (ja ilmselt seda vastuvaidlemist sallimatul toonil lauale n�udnud). Need mehed tunneb eriti h�sti �ra suviti n�iteks Hiiu- v�i Saaremaa praamide sadamas: neil on tavaliselt seljas kirjud trussikud ja v�rviline maika, mille alt punnitab suur-suur k�ht; neil on jalas sandaalid ja nende juuksed on l�hikeseks aetud; nad r��givad k�vasti mobiiliga stiilis �kuule, Pets, vajuta n��d lapatsit ja anna tuld, kohe l�heb kr�uks�, trummeldades samal ajal tehtud n�rvilisusega oma Nissan Patroli v�i Toyota Land Cruiseri kapotile; nende naised kantseldavad samal ajal vaguralt tagaistmel j�mpsikaid, s�andamata mehelt abi paluda.

Vaat selliste meeste vastu tasuks s�na v�tta ja neid h�bim�rgistada. Mitte aga normaalse, traditsioonilise mehelikkusega mehi naiselikeks vormida. Saan aru, et nonde meeste painutamine on lihtsam ? aga see ei saa olla p�hjus v�i ettek��ne, et lasta t�elistel tropp-meestel meessoo marki segamatult ja j�tkuvalt t�is teha.

Arvamuslugu on ilmunud meesteportaalis http://www.mees.eu/

Kes on Eesti Vabariigi suurim �ss?

2008-02-04T20:08:00.000+02:00

Meesteportaali mees.eu eestv�tmisel selgitatakse v�lja, kes on vabariigi suurim �ss!

Esmasp�eval alanud k�sitluses on v�imalik oma h��l anda k�igile neile lugupeetud Eesti meestele, kes Eesti Vabariigi 90. aastase ajaloo v�ltel on silma j��nud millegi erakordsega, olgu selleks poliitika, sport v�i kultuur.

Toomas Hendrik Ilves v�i Konstantin P�ts? Andrus Veerpalu v�i Kristjan Palusalu? Raimond Valgre v�i Marko Matvere? L�plik valik on ettearvamatu! Oma h��l on v�imalik anda aadressil http://www.mees.eu/

Vabariigi suurimale �ssa kandidaatidele on v�imalik anda oma h��li kuni 29. veebruari �htuni. Samal ajal loositakse k�igi h��letanud ja enda andmed kirja pandud inimeste vahel v�lja hulk auhindu meesteportaali mees.eu ja koost��partnerite poolt!

Meesteportaal mees.eu on korraldanud viimase aasta jooksul mitmeid k�sitlusi, nendest populaarseimaks on kindlasti 2007.a m�rtsis toimunud seksikaima naispoliitiku valimised, milles osales kokku �le 94 000 inimese.

Mees.eu eesm�rgiks on �hiskonnas t�helepanu juhtimine k�simustele ja probleemidele, mis meest igap�evaselt �mbritsevad. Mees.eu teeb koost��d terviseportaalidega erektsioon.ee, eesnaare.ee ja viljatus.ee ning meestefoorumi keskkonnaga mees24.ee. Koos moodustatakse terviklik ning Eestis ainulaadne meestele suunatud internetiportaalide grupp, kus k�ige olulisem on mees ja tema tegemised!