Aune Past:mees ja naine

Ta ütleb mulle “Kallis”. Ja ei mõtle sugugi kilohinnale. Kui on kallis, siis on kaunis, kui on kallis, siis kannatab koos olla ja päeval pole vigagi. Ega öödelgi.

Pärast seda, kui see sõna on esimest korda kõrva paitanud, on naise kõrv pidevas ootuses. Hellitusi mahub sinna palju. Aga mehed? Me oleme harjunud mõtlema, et mehed on va tuimad inimeseloomad, kelle tunded kustuvad enne veel kui vaibuvad pulmamarsi helid. Kas see on kiusakate naiste poolt levitatav müüt?

Tartu ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni õppetoolis on alates 2003. aastast läbi viidud mitu suurt uuringut, mida me ise nimetame Meema (Mina. Maailm. Meedia) ehk Eesti elavik 21. sajandi algul.

Mis on Eesti inimestele kallis?

Nii mehed kui naised peavad kõige väärtuslikumaks tervist ja tugevat perekonda, rahu maailmas, riigi julgeolekut ja õnne ja armastust.

Meeste puhul on näha väärtusskeptitsismi, mis tähendab, et võrreldes naistega hindavad mehed väga paljusid väärtusi madalamalt, naistest enam väärtustatakse vaid tehnika arengut ja võimu omamist.

Veronika Kalmus ja Triin Vihalemm on erinevatest üksikväärtustest arvutanud 5 faktorit: isiksuslik ja sotsiaalne tasakaal, keskkond ja füüsiline heaolu, hingeline tasakaal, materiaalne kindlustatud ja heaolu ning enesekehtestamine. Meeste ja naiste väärtushinnangud erinevad oluliselt kõigi viie väärtusfaktori puhul. Naised väärtustavad kõiki faktoreid enam, mehed panustavad naistest enam vaid ühe faktori puhul: enesekehtestamine. Sellesse faktorisse kuuluvad niisugused väärtused nagu võimu omamine, ühiskondlik tunnustus ja huvitav elu.

Viimase 15 aastaga on Eestis toimunud tohutud muutused. Üks meeste ja naiste kohta enam levinud müüt on, et mehed tikuvad muutustes esiplaanile, naised kui alalhoidlikumad hoiavad varju. Kas Eesti mees on muutustega rohkem rahul kui naine? Paraku jah. Muutusi peab enda jaoks rõõmustavaks 17,4% meestest ja 10.9% naistest, muutusi peab pigem kurvastavaks 22% naistest ja 18,8 % meestest. Just mehed on need, kes, mõeldes tagasi iseseisvusajale, tunnevad enam uhkust Eesti arengute üle. Ka homsest loodavad mehed paremat elu, arvates naistest oluliselt enam, et Eesti elu läheb paremuse poole. Mehed on naistest enam valmis riskima selle nimel, et saavutada seda, mida nad tahavad, samuti meeldib meestele enam tegutseda, kui on kindel juht, kes teab, mida tuleb teha. Naistele on tähtis, et teised neid usaldaksid.

Kellega mehed-naised oma väärtusi jagavad, kellega samastuvad, kes on “meie”? Mehed samastavad end töökaaslastega sagedamini kui naised, samuti eurooplastega, naised seevastu samastavad sagedamini vaimse ühekuuluvuse alusel, sarnase mõttelaadi põhjal.

Kui võrrelda naisi ja mehi tarbijaina, siis selgub, et naistel jätkub pea kõigis kauba- ja teenusekategooriates vähem raha kui meestel. Kui naised ja mehed tähtsustavad kulutustest pea võrdselt välimuse eest hoolitsemist, siis 53% meestel jätkub selleks kulutuseks raha, naisest arvab samamoodi ainult 28%. Naisi peetakse suurteks shoppajateks, ometi pole tarbimissoov, mida mõõdeti konsumerismi indeksiga, naiste ja meeste puhul oluliselt erinev. Küll aga on raha naistel oluliselt vähem kui meestel.

Kas on siis kallis? Vaatamata veel ühele levinud müüdile, et perekonnal pole enam võlu, näitavad meeste ja naiste vastused, et tervis, perekond ja õnn on elus kõige olulisemad. Iseasi, et perekonna mõiste on muutunud koos iseseisvusaja muude muutustega. Mina olen vanamoodne, minule meeldivad rohkem mehed, seepärast vaatan ma ka neid uuringutulemusi rõõmsalt. Meeste hoiak muutustele on mõnevõrra positiivsem kui naistel. Mehed on ka optimistlikumad tuleviku suhtes. Usun, et pärast pronksööd on meeste enesetunne veelgi tõusnud. Kui vahel jääb meediast teistsugune mulje, siis pole parata, meediagi on äri ja tarbijatena ostame me ilmselgelt rohkem kiusu ja kiunu, krimi ja ärapanemist sisaldavat meelelahutusajakirjandust. Ja märgime küsitlustes, et me seda ajakirjandust ei usalda. Küll aga usaldame sõpru ja oma võrgustiku kaudu saadud infot.

Vaatamata kõigile pattudele, mis meediameestega kaasas käib, annavad isiklikud argielu kogemused põhjust uskuda ka uuringu tulemusi. Meie maailm on ennekõike meie peas, kui meie jaoks on ümbritseva maailma kuvand tegutsemisele julgustav, siis me ka tegutseme ja tunneme, et meist midagi sõltub, et homne tuleb parem. Ja meil on, kes on selles homses kallis. Kui sätime oma kujutluspildid ainult meedia mallide järgi, siis jah, igast mehest ei saa Arnold Oksmaad.