Georg

Käisin eile vaatamas uusimat Eesti autorite filmi "Georg" ning ausalt öeldes pole mul filmi kohta midagi halba öelda.

Igasuguste jutustuste alusel tehtud filmid on alati kahtlased, kuna need on eelkõige kellegi subjektiivsed mõtted ja arvamused mingi inimese või juhtumi kohta. Kas filmis näidatu ka tegelikkuses oli, selle kohta vaikib ajalugu.

Kuigi filmis näidati Georg Otsa teist abikaasat tõelise alkohoolikuna ning intrigandina, jääb mulle väike kahtlus, et ka härra Ots polnud päris puhas poiss. Vaevalt, et tema elu nõukogude liidu staarina ei sisaldanud alkoholi ning üleaisalöömist. Filmis oli Georgi alkoholitarbimine minimaalne ja kõrvalehüppeid ei näidatud. Aga eks see arvamus jääda minule!

Kohati oli omamoodi naljakas vaadata ja kuulata seda, kuidas võõrkeelsed näitlejad rääkisid eesti keeles. Nii Makejeva kui ka Kaupersi tekstid luges keegi teine lihtsalt sisse. Õnneks oli suuliigutamise ja sealt väljatuleva teksti erinevused minimaalsed ja vaevu märgatavad. Ühes episoodis (Ots ja Caesar Estonia varemetes) minu arvates küll Caesar rääkis, kuid tema suu oli kinni, mis kinni.

Filmi tasuks vaadata juba sellepärast, et seal esitatav muusika oli lihtsalt nii võimas. Palju muusikat vene keeles, mõned tuntumad ka eesti keeles, kuid hääl ja tämber on ka tänapäeva kontekstis midagi erilist. Matvere pidi samuti suud liigutama, kuid eesti keele oskajana polnud see tema jaoks probleem! Ja olekski halb ja vääritu olnud, kui Matvere oleks pidanud ise Georg Otsa laule laulma.

Siim