pühapäev, 21. oktoober 2007

Joomise võludest

Enam vähem kõigil meist on olnud nõrgemad- tugevamad suhted alkoholi ja joomisega. Kes on salajoodik, kes joob üksinda, kelle napsutamised lõppevad politseis ja keda ähvardab kole pohmakas. Täielik loomaaed, kas pole?
Hakkasin just praegu (pühapäeva õhtu, kell 21:36) mõtlema joomarlusele, mis meid Eestis igal hetkel varitseb. Pühapäevased joodikud linnatänavatel panevad vahel sellistele asjade üle arutlema.

Kuidas mõõta joomise tulemuslikkust?
Minu arusaamade järgi on olemas kahte sorti joomarlust: sotsiaalne ning raju. Esimese puhul tiksutakse terve õhtu õllekannu või veiniklaasi taga ja aetakse tarka juttu. Koju jõudes ei ole keegi purjus ja hommikul on hea olla! Samas on raisatudraha alkoholi peale, kuid mõju ei miskit. Alkoholi tarbiti lihtsalt maitse pärast.
Raju joomise puhul on kõik asjad samad, mis sotsiaalse joomisegi puhul, kuid koju jõudes on inimene purjus- mis purjus ja hommikusest peavalust ei tasu rääkidagi. Vähemalt on mingigi tulemus joomisel!

Mulle alkohol meeldib, kuid selle pärast ma pole veel ei joodik ega alkohoolik. On juhtunud seda, et napsutamised on kandunud hommikuni ja on juhtunud seda, et päev pärast joomist on enesetunne endiselt sant. Alkohol ei ole minu jaoks mitte mingisugune väärtus ega kuldlehm, mille poole püüelda. Ma ei hakka värisema, kui alkohol pole käepärast ega nutma, kui poodides keelatakse selle müük kell 8 õhtul. Alkohol pole isegi vahend kokkuvõttes- see sõltub muidugi sellest, kuidas kellegile see mõjub. Mõni räägib paradiisist, teine põrgust.

Arvan, et kui oma organismi üldse hakatagi vaevama alkoholiga, tuleb ikka korralikult võtta! Minu arusaamade järgi pole lihtsalt muul joomisel mõtet, kuigi praktiseerin ka seda ise hulga sagedamini kui raju joomist. Sotsiaalne joomine on puhas raha raiskamine, mille eest ei saa mitte midagi.
Joomarlust tulemuslikkust saabki mõõta sellega,kuidas su enesetunne hommikul on. Kui oled palju võtnud, on pohmell, kui mitte, siis ei ole. Ehk siis kui on pohmell, on joomine olnud tulemuslik. Samas olen viimasel ajal hakanud tähele panema seda, et analüüsin pikalt seda, kas pohmakas tuleb või mitte. Kui peale napsutamist hommikul pohmakat ei ole, siis on joomine samuti olnud tulemuslik- oled säästnud endale ühe päeva, kus saad ette võtta just seda, mis targemaks pead, selle asemel, et voodis lamada ja oksendada.
Kas juua nädala sees või nädalavahetusel?
Alati on mõistlikum võtta nädala sees, kuna nädalavahetusel tuleb ju puhata! Kui aga reedest pihta hakata ja ennast pühapäeval pohmellis leida, siis ei saa mingisugusestki puhkamisest rääkida.
Kui pikalt juua?
Arvan, et need inimesed, kes hommikul peale võtavad, on lihtsalt nõrgad inimesed. Kui oled juba mitu hommikut peale võtnud, kaob pealevõtjal igasugune julgus joomine järele jätta, kuna sellele järgneb tohutu pohmell. Et aru saada sellest, kui hea on olla hea enesetundega,siis proovi pohmelli ja sellest väljatulemist.

Kellega koos juua?
Joomine tekitab mõtteid ja ideid, seega on uued kohtumised ja huvitavad inimesed teretulnud. Samas, kui inimest ei tunne, ei tea ka, kuidas ta hakkab käituma peo tipphetkel? Kas laamendama, mölisema või räuskama?
Keegi pakkus välja ka huvitava SMS idee: saadad firmasse x SMS-i sisuga: otsin napsukaaslast, vanuses 20-25, mees, püsiva sissetulekuga ning see firma organiseerib sulle partneri. Saate koos juua ning tellija maksab veel enda joomisele ka peale. Tasub vaeva!
Kui rääkida üksi joomisest, siis see pole lihtsalt kultuursele inimesele omane. Kaanida ennast kodus täis, sellest kellegile rääkimata ning kedagi kaasamata, võib tunduda ikka päris kole. Kas sul sõpru ja tuttavaid ei olegi siis?
Kas enne magamaminekut on vaja vett juua?
Kui tahad pohmakat nautida, siis pole vaja seda teha. Aga proovida võib...
Tegelikult ei kunagi, milline on su hommikune enesetunne. Ise olen juba aru saanud, et kui magaminnes peavalu ei ole, siis on hommikul OK! Soovitan juua hoopis napsutamise lõppedes tassi musta teed- vähemasti Venemaal aitas see korralikult
Kas juua kodus või väljas?
Kui on kindel ja tubli seltskond, pole mõtet väljasjoomisele raha raisata. Kui aga on teada, et õhtu võib igavaks kujuneda, siis ciao kodu!
Kokkuvõtvalt öeldes on kõigil mustmiljon põhjust juua ja lõbutseda. Kõigil on omad kombed, kuidas napsu võtta ja kas on soov ka pohmakat nautida. Eelpool nimetatud tegevused olid tühipaljas osa erinevate inimeste kogemustest.
Vastates küsimusele joomise võludest, võib öelda, et joomisel on tõesti võlu sees, kui seda teha korralikult ja sihipäraselt. Niisama püksikummi sikutamine ja klaasi tõstmine ei ole see....Sellega muidugi ei tahnud ma joomist propageerida.

2 kommentaari:

Blogger elviina ütles ...

Mina paigutaksin alkoholi nõrga närvimürgi valdkonda. Ladva lööb sassi, pideval kasutamisel saavutab tarbija teatud resistentsi, aga iga kasutatud kord toob lähemale hetke kui tekkib sõltuvus. Algul psüühiline, hiljem füüsiline. Taas kõik sõltub kogustest ja tarbija füüsilisest tervisest.
Head janu :)

22. oktoober 2007 10:09  
Blogger Mees ütles ...

Pakun välja,et sõltuvus saab tekkida ainult juhul, kui inimesel pole oma psüühikaga kõik korras ehk siis on "nõrk inimene". Sõltuvus tekibki juba sellest, kui inimene ei julge hommikul peavalu kannatada ning hakkab peale võtma- sellest sõltuvuse tekkimine pole teab mis raske.

22. oktoober 2007 11:51  

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]

<< Avaleht