kolmapäev, 24. oktoober 2007

Kas rassistlikku testamenti on võimalik vaidlustada?

Lugesin täna juura.ee foorumit, kust leidsin ühe täiesti kummalise foorumiteema ühe naise poolt, kes soovib vaidlustada oma surnud vanaisa testamenti, kust ta välja jäeti, kuna ta on saanud "ahviga" järglasi...
Laskumata diskussiooni selle üle, kes võib kuidas ja mis tingimustel teha testamente, on selline testamendist väljajätmise põhjus täiesti uskumatu ja ennekuulmatu! Ausalt öeldes tuleb naer peale, kuna nii eriskummalist põhjust ma pole mitte kunagi ennem kuulnud.
Saan veel aru, et testamentidest jäetakse inimesed ilma põhjustel, mis on seotud erineva mõttelaadiga või mõne pahateoga, aga, et surnud inimese varandusest ei saa osa põhjusel, et ollakse suhtes mustanahalise inimesega, no andke andeks! Aga igal inimesel on kokkuvõttes õigus otsutada oma vara üle ja jagada seda just nii nagu õigemaks peab!
Soovitan soojalt lugeda kogu teema diskussioon läbi ja siis mõelda, milleni võivad inimesed jõuda!
Loomulikult ei saa garanteerida, et selline case ka tegelikult juhtunud on, kuid lugedes kogu diskussiooni, on juhtunud päris tõenäoline!

6 kommentaari:

Anonymous Anonüümne ütles ...

Paraku on tegu lahkunu arvamuse ja tõekspidamistega. Kindlasti on ka kommunistid oma lapsi pärandusest ilma jätnud- kuna laps pole jaganud samu vaateid. Või mõni fašst.
Testament on ikkagi lahkunu isiklik suva pärandada TEMALE KUULUV vara oma äranägemise järgi.
asjadest.blogspot.com

25. oktoober 2007 10:39  
Blogger Mees ütles ...

Olen Teiega täiel määral nõus, et testamendi tegija ise otsustab, kellele oma vara pärandada. Sellest foorumist paistab välja,et rassistliku teema varjus soovitakse ikka ainult rahast ja varast osa saada...

25. oktoober 2007 10:41  
Blogger mr.Costello ütles ...

Järjekordne hea näide sellest, kui kole asi on eraomand, Mis sunnib inimest lausa oma surma järgselt kellelegi kätte maksma? Mul küll jumala savi, kui peaksin praegu jala pealt ära surema, mis minu varandusest siis saab - mina olen ju surnud!
Oleks minu tegemine ja minu olemine, siis pooldaksin sellist ühiskonnakorraldust, kus pärandiõigust poleks ning inimese varandus läheks peale surma riigile.

25. oktoober 2007 10:58  
Anonymous Anonüümne ütles ...

Mismoodi seal juura.ee-s kommenteerida saab? Minu seisukoht:

Arvasin, et juura.ee on mingi asjalik koht, kus juristid inimestele tasuta nõu annavad. Aga tuli välja, et tegemist on DELFI klooniga.

Ma ei saa aru, miks peab küsimuse püstitanud Karin L.-i mõnitama? Ütlema, et ta on ise siga; rõhutama kui õige mees tema vanaisa oli jms? Miks ei võiks pidada puhast, argumenteeritud juriidilist diskussiooni, viidetega Pärimisseadusele (ja teistele seonduvatele õigusaktidele)? Mõned arglikud katsed on, aga enamus on ikka puhas ilkumine. :-(

Kurb on aga see, et hoolimata sellest, et vanaisa nimetas kedagi oma testamendis "ahviks" või muidu solvavalt, ei anna siiski alust kahelda tema tahtluses:

§28. Isikute ja asjade nimetamine testamendis

(1) Isikute ja asjade nimetamisel testamendis piisab seesugusest nimetamisest või kirjeldamisest, mis ei jäta testaatori tahtes kahtlust.

(2) Kui testaatori tahtes kahtlust ei ole, ei mõjuta testamendi kehtivust eksimus asjade või isikute nimetamises või kirjeldamises ega see, et isiku või asja testamendis nimetatud omadus või tunnus on hiljem kadunud.

Eelnevast lähtudes ei saa testamenti kehtetuks tunnistada ka Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi:

§ 92. Eksimus

(1) Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest.

Sest väita, et vanaisa oleks ka tegelikult arvanud, et tegemist on ahviga ning omab seetõttu ebaõiget ettekujutust, on... lihtsalt naeruväärne. Vanaisa teadis täpselt, kellega tegemist on. See et ta mustanahalisi ei sallinud ning neid ahvideks nimetas, on tema isiklike veendumuste ja küündimatuse küsimus.

Ja that's all tühistamise ja vaidlustamise kohta. Kui Karin L.-i põhimureks on siiski pärandist osaluse saamine võib ta vaadata ka Pärimisseaduse 5. osa, mis käsitleb sundosa väljamõistmise aluseid. Aga kuna ma seonduvaid asjaolusid ei tea, siis ei hakka ka oletama.

Isiklik soovitus oleks asja mitte kohtusse anda, sest võiduvõimalused puuduvad. Perega leppimise vms kohta... kui õde-vend nõustuvad vanaisaga, et mustanahaline on "ahv", siis mina muidugi sellistega tegemist ei teeks. Aga see on juba täiesti isiklik asi, mis alustel keegi kellegagi suhtleb või "sõber" on.

25. oktoober 2007 11:57  
Blogger Samoldin ütles ...

Täitsa nõus costelloga. Lugesin mure läbi ja asusin siis kommentaaride juurde, et näha, kuidas juriidiliselt taolise probleemi lahendamine välja näeks ja no delfi mis delfi. Tundub, et kui kusagil midagi kommenteerida saab, siis on elukutselised norijad kohe platsis.

Aga mis Karin L.-i probleemi puutub, siis ei ole vist tõesti mõtet aega ja raha selle pärandiasja kohtusse viimise peale kulutada.

25. oktoober 2007 13:51  
Anonymous lapi ütles ...

Osad juura.ee teemad lähevad delfiks, sest ei jää lihtsalt muud varianti. Siin ei olnud juriidiliselt midagi arutada - niivõrd absurdne oli küsimus...

25. oktoober 2007 17:14  

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]

Lingid sellele postitusele:

Looge link

<< Avaleht