pühapäev, 28. juuni 2009

Halliki Harro-Loit:poiste haridus?

Minu ja mulle jutustatud kogemustes on palju lugusid, kuidas väikesed tüdrukud on edukamad kaebajad kui poisid.

Näiteks, tüdruk kurdab nuttes täiskasvanule, et poiss lõi. Õpetaja (või lapsevanem) haarab poisil natist kinni: „Miks sa lõid?“. Heal juhul poiss seletab, et tüdruk narris, alandas või näägutas ta kallal ja tegelikult ta ju õieti ei löönudki.

Mõnikord peavad poisid selgitusi autuks kitumiseks, veel sagedamini aga poisid lihtsalt ei oska seletada. No olgem ausad, „miks“ küsimus on kõrgkooli tudengitelegi vahel eksami raskeim osa. Vastus küsimusele „miks sa lõid?“ eeldab aga põhjus- tagajärgede seoste loomist, narratiivi konstrueerimist, enese ja teiste rolli analüüsi, õigete verbide valikut jpm. Isegi kui mõni sotsiaalselt andekas poiss põhjus-tagajärg seoste analüüsi tulemusena esitab näiteks vastuse „Ta ei jätnud mind rahule…“ , kas see oleks siis täiskasvanule inspireeriv küsimaks edasi? Saamaks aru, mis tegelikult juhtus.

Võiks ju õpetada poisse juba varases lapseeas ära tundma situatsiooni, kus närv vastu ei pea ja seda vägavallata lahendama. Selle asemel, et taas ja taas legitimeerida kitukultuuri (edukad kaebajad ja vaikimise aukoodeks).

Loe edasi mees.eu portaalist.

teisipäev, 16. juuni 2009

Andrei Hvostov: Noor Eesti vajab meeste toetust

Noor Eesti on liikumine, mis sai alguse 2009.aasta kevadel toimunud mõttetalgutel. Liikumise eesmärgiks on anda alaealiste laste vanematele õigus hääletada ka oma lapse eest.

Põhimõtteliselt tähendab see anda lastele nende sünnihetkest õigus hääletada, kuid nende täisealiseks saamiseni teostab selle õiguse lapsevanem. Või seaduslik hooldaja. Lapse hääl loeb, kuid väljendab seda täiskasvanu.

Parima ülevaate meie liikumisest saab meie kodukalt www.nooreesti.ee.

Liikumise Noor Eesti tuumik koosneb keskealistest inimestest, kes on endale mõned olulised asjad selgeks teinud. Me teame, et vanemad hoolivad oma lastest. Vastupidisel juhul oleks inimkond juba välja surnud. Aegajalt avalikkuse ette jõudnud karjuvatest eranditest hoolimata vanemad hoolivad oma lastest. See on postulaat.

Vanemad on huvitatud oma laste heast käekäigust, nad tahavad tagada neile kindla tuleviku. Me elame kultuuris, kus haridust tähtsustatakse. See on juba paarsaja aastane traditsioon. Suitsutares elanud esivanemad ei kahelnud, et lugemine ja kirjutamine on vajalikud oskused.

Haridus üle kõige!

Pole ühtegi teist elanikkonna gruppi kui koolis käivate või kohe kooli minevate laste vanemad, kes oleks eluliselt huvitatud meie koolisüsteemi headusest.

Headus on nõrk sõna. Suurepärasus! Et oleks maailma parim! Soome haridussüsteem eeskujuks! Sest Soome, nagu mäletame, sai viimati PISA testis esimese koha.

Lapsevanem tahab, et tema laps käiks kõige paremas koolis.

Loe edasi mees.eu portaalist.

Andrei Hvostov on kirjanik ja nädalalehe Eesti Ekspress ajakirjanik.

kolmapäev, 10. juuni 2009

25 aastaga Euroopa tervemate hulka

Kristo Ausmees, Tartu Ülikooli Kliinikumi 
meestekliiniku meestearst

Hiljuti avaldatud 2008. aasta Eesti inimarengu aruanne toob riigi jätkusuutliku arengu kõige suurema riskifaktorina välja madala oodatava eluea, lisades oluliste tervise riskifaktoritena vähesed tervelt elatud aastad, suure riskikäitumise ja vigastussurmade arvu, vähese füüsilise aktiivsuse ning mõnuainete tarvitajate suure hulga.

Esmakordselt juhtis tervisega seotud riskikäitumisele tähelepanu kahe aasta tagune,  2006. aasta Eesti inimarengu aruanne. Tol korral tõid aruande koostajad olulisemate riigi arengu riskifaktoritena välja meeste madala keskmise eluea ja ühe suurima HIV esmanakatunute suhtarvu Euroopas.

Ka täna on Eesti inimeste keskmine eluiga võrreldes arenenud riikidega jätkuvalt madal. Kui üldise inimarengu indeksi alusel oleme maailmas hetkel umbes 40. kohal, siis oodatava keskmise eluea poolest paikneme ligi kaks korda madalamal, täpsemalt 88. kohal ning oleme võrreldavad nii Läti, Bulgaaria kui Bahamaga.

Muretsemiseks on põhjust nii naiste kui meeste osas. Kui naiste hulgas jääme keskmise eluea poolest Euroopast maha neli aastat, siis meeste hulgas on vahe veelgi suurem – ligi 10 aastat.

Eestlased on küll võrdlemisi kõrge elatustasemega ja hästi haritud, kuid seevastu kehva tervise ja sellest tulenevalt lühikese elueaga. Seejuures on haridus indeks ja elatustase viimase 15 aasta jooksul pidevalt tõusnud, üldise inimarengu indeksi ja elujärje tõus pole aga edaspidi jätkusuutlik ilma tervete inimeste ning üldise tervisekäitumise ja -poliitika muutumiseta.

Mis võiks olla põhjus, et Eesti inimesed nii vähe elavad? Vähene terviseteadlikkus, hirm oma murest arstile rääkida, mõnuainete liigtarbimine või meie liialt materiaalsetele väärtustele suunatud ühiskond? Ilmselt kõik need komponendid, lisaks veel geneetilised, kogukondlikud ja majanduslikud eripärad, mis mõjutavad tervisekäitumist, haiguste osakaalu ja meditsiiniteenuse kättesaadavust.

Eesti võimalik edasine positiivne liikumine inimarengu indeksis on seotud keskmise oodatava eluea tõusuga. Ilma selleta ootab meid pigem tagasikäik, sest praktiliselt kõigis arenenud riikides ei ole keskmine oodatav eluiga mitte ainult Eestiga võrreldes märgatavalt kõrgem, vaid ka kasvab kiiremini.

Kogu maailmas on WHO hinnangul alkohol terviserikete tekitajate hulgas kolmandal kohal, seega on alkoholi- ja tubakapoliitika tänase ja lähituleviku Eesti ühiskonna üks kõige laiaulatuslikumalt tervist ja heaolu parandada võiv riiklik tegur.

Alkoholi arvele saab kirjutada suurema osa meie keskel aset leidvatest vigastustest  ja mürgistustest.

Euroopa kõrgeima elatustasemega Skandinaavia riigid tegid otsuse «riigialko» kasuks ligi veerand sajandit tagasi, ka nendes riikides oli tollal alkoholi tarbimine kõrge ning hakkas kahjustama ühiskonna toimimist. Võeti vastu otsus alkoholimüügi riigistamise kohta ja täna teame, kui hästi see on mõjunud majandusele ja üldisele heaolule meie lähinaabrite juures.

Põhjala ja Eesti meeste eluiga oli veel ligi 40 aastat tagasi võrreldav, täna on meie ja Skandinaavia meeste keskmise elua erinevus ligi 15 aastat. Fakt, et Euroopa ühes edukamas riigis Norras on ühe inimese kohta ligi 40 korda vähem alkoholipoode kui Eestis, on niivõrd kujukas, et kommentaare ei vajagi.

Alkoholi tarbimine on viimasel kümnendil pidevalt suurenenud, 2006. aastal kuni 12 liitri absoluutse alkoholini iga Eesti elaniku kohta. Võib loota, et seoses pikaajaliste riiklike meetmete, sealhulgas tõusvate riiklike aktsiiside ja müügipiirangutega, väheneb alkoholi tarbimine Eestis – loomulikult on see oluline samm tervema ühiskonna ja parema tervise suunas.

Uuringute põhjal esineb Eestis pea igal kümnendal inimesel probleeme alkoholiga. Arvestades, et igaüks neist umbes 140 000st puutub igapäevaselt kokku vähemalt kolme inimesega, tähendab see, et alkohol tekitab probleeme ligi pooltele eestimaalastele – olgu iseenda või lähedaste kaudu.

Ka suitsetamine on oluline tervist kahjustav riskifaktor, põhjustades nii kasvajalisi kui ka kroonilisi hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi, mille esinemus on Eestis jätkuvalt kõrge. Inimarengu aruande alusel alustab Eestis suisetamisega 13aastaselt või nooremalt 43% tüdrukutest ja 65% poistest – ka need numbrid on muu Euroopaga võrreldes väga negatiivsed.

Alkohol ja tubakas moodustavad ligi 1/6 eestimaalaste haiguste põhjustest ning uuringutega on selgitatud, et alkoholist ja tubakast Eesti ühiskonnnnale tekitatud kahjud on rahalises väljenduses ligi viis korda suuremad kui aktsiisilaekumistest saadav tulu.

Inimarengu aruanne toob ka välja, et ainult 1/3 Eesti inimestest tegeleb regulaarselt spordiga, ligi pooled ei tunne aga sportimise vastu mingit huvi. Ilmselt võime ka siit otsida põhjusi, miks meie inimestel esineb rohkelt kroonilisi haigusi, kehakaalu tõusu ja vaimsest ülekoormusest tingitud stressi, peretülisid, mõnuainete tarvitamist ja vigastusi.

On selge, et riik ei saa meie eest otsustada, palju ja mida me sööme, kui aktiivselt tegeleme spordiga või millal kontrollime arsti juures oma tervist. See peab jääma iga inimese enda otsustada ja sõltub sellest, kas tahame tulevikus olla terved või mitte. Täna on meie keskmine tervena elatud aastate arv 52. See on madal ja pisut häbiväärnegi number, loodetavasti paneb ka see inimesi rohkem oma tervisele mõtlema.

Täna, majandussurutise perioodil, on sobiv aeg mõelda, kuidas meie riik ja ka me ise võiksime jätkata, et olla jätkusuutlikud ja tagada toimiv riik koos kõige sinna kuuluvaga ka järeltulevatele põlvkondadele. Ühe võimalusena pakuksin välja mõtte tegutseda ühiselt selles suunas, et eestlased oleksid 25 aasta pärast ühed tervemad ja sealjuures ka edukamad ja rõõmsamad Euroopa kodanikud.

See tähendaks põhjalikke muutusi kõikjal – nii riigi, omavalitsuse, kogukonna, pere kui ka iga üksiku inimese tasandil. Eelkõige peaksime aga hakkama panustama välise kesta asemel sisule, sest elame positiivsete muutuste maal. Või on see pelgalt sõnakõlks, millega proovime ennast võõramamaalastele meeldivamaks teha?

teisipäev, 9. juuni 2009

Aune Past:mees ja naine

Ta ütleb mulle “Kallis”. Ja ei mõtle sugugi kilohinnale. Kui on kallis, siis on kaunis, kui on kallis, siis kannatab koos olla ja päeval pole vigagi. Ega öödelgi.

Pärast seda, kui see sõna on esimest korda kõrva paitanud, on naise kõrv pidevas ootuses. Hellitusi mahub sinna palju. Aga mehed? Me oleme harjunud mõtlema, et mehed on va tuimad inimeseloomad, kelle tunded kustuvad enne veel kui vaibuvad pulmamarsi helid. Kas see on kiusakate naiste poolt levitatav müüt?

Tartu ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni õppetoolis on alates 2003. aastast läbi viidud mitu suurt uuringut, mida me ise nimetame Meema (Mina. Maailm. Meedia) ehk Eesti elavik 21. sajandi algul.

Mis on Eesti inimestele kallis?

Nii mehed kui naised peavad kõige väärtuslikumaks tervist ja tugevat perekonda, rahu maailmas, riigi julgeolekut ja õnne ja armastust.

Meeste puhul on näha väärtusskeptitsismi, mis tähendab, et võrreldes naistega hindavad mehed väga paljusid väärtusi madalamalt, naistest enam väärtustatakse vaid tehnika arengut ja võimu omamist.

Veronika Kalmus ja Triin Vihalemm on erinevatest üksikväärtustest arvutanud 5 faktorit: isiksuslik ja sotsiaalne tasakaal, keskkond ja füüsiline heaolu, hingeline tasakaal, materiaalne kindlustatud ja heaolu ning enesekehtestamine. Meeste ja naiste väärtushinnangud erinevad oluliselt kõigi viie väärtusfaktori puhul. Naised väärtustavad kõiki faktoreid enam, mehed panustavad naistest enam vaid ühe faktori puhul: enesekehtestamine. Sellesse faktorisse kuuluvad niisugused väärtused nagu võimu omamine, ühiskondlik tunnustus ja huvitav elu.

Viimase 15 aastaga on Eestis toimunud tohutud muutused. Üks meeste ja naiste kohta enam levinud müüt on, et mehed tikuvad muutustes esiplaanile, naised kui alalhoidlikumad hoiavad varju. Kas Eesti mees on muutustega rohkem rahul kui naine? Paraku jah. Muutusi peab enda jaoks rõõmustavaks 17,4% meestest ja 10.9% naistest, muutusi peab pigem kurvastavaks 22% naistest ja 18,8 % meestest. Just mehed on need, kes, mõeldes tagasi iseseisvusajale, tunnevad enam uhkust Eesti arengute üle. Ka homsest loodavad mehed paremat elu, arvates naistest oluliselt enam, et Eesti elu läheb paremuse poole. Mehed on naistest enam valmis riskima selle nimel, et saavutada seda, mida nad tahavad, samuti meeldib meestele enam tegutseda, kui on kindel juht, kes teab, mida tuleb teha. Naistele on tähtis, et teised neid usaldaksid.

Kellega mehed-naised oma väärtusi jagavad, kellega samastuvad, kes on “meie”? Mehed samastavad end töökaaslastega sagedamini kui naised, samuti eurooplastega, naised seevastu samastavad sagedamini vaimse ühekuuluvuse alusel, sarnase mõttelaadi põhjal.

Kui võrrelda naisi ja mehi tarbijaina, siis selgub, et naistel jätkub pea kõigis kauba- ja teenusekategooriates vähem raha kui meestel. Kui naised ja mehed tähtsustavad kulutustest pea võrdselt välimuse eest hoolitsemist, siis 53% meestel jätkub selleks kulutuseks raha, naisest arvab samamoodi ainult 28%. Naisi peetakse suurteks shoppajateks, ometi pole tarbimissoov, mida mõõdeti konsumerismi indeksiga, naiste ja meeste puhul oluliselt erinev. Küll aga on raha naistel oluliselt vähem kui meestel.



Kas on siis kallis? Vaatamata veel ühele levinud müüdile, et perekonnal pole enam võlu, näitavad meeste ja naiste vastused, et tervis, perekond ja õnn on elus kõige olulisemad. Iseasi, et perekonna mõiste on muutunud koos iseseisvusaja muude muutustega. Mina olen vanamoodne, minule meeldivad rohkem mehed, seepärast vaatan ma ka neid uuringutulemusi rõõmsalt. Meeste hoiak muutustele on mõnevõrra positiivsem kui naistel. Mehed on ka optimistlikumad tuleviku suhtes. Usun, et pärast pronksööd on meeste enesetunne veelgi tõusnud. Kui vahel jääb meediast teistsugune mulje, siis pole parata, meediagi on äri ja tarbijatena ostame me ilmselgelt rohkem kiusu ja kiunu, krimi ja ärapanemist sisaldavat meelelahutusajakirjandust. Ja märgime küsitlustes, et me seda ajakirjandust ei usalda. Küll aga usaldame sõpru ja oma võrgustiku kaudu saadud infot.

Vaatamata kõigile pattudele, mis meediameestega kaasas käib, annavad isiklikud argielu kogemused põhjust uskuda ka uuringu tulemusi. Meie maailm on ennekõike meie peas, kui meie jaoks on ümbritseva maailma kuvand tegutsemisele julgustav, siis me ka tegutseme ja tunneme, et meist midagi sõltub, et homne tuleb parem. Ja meil on, kes on selles homses kallis. Kui sätime oma kujutluspildid ainult meedia mallide järgi, siis jah, igast mehest ei saa Arnold Oksmaad.