Kolmapäev, 28. november 2007

Eesti naiste edulugu 2

Vähemalt viimased kümme aastat on Eesti naisteajakirjad oma lugejaid veennud selles, et kõige lihtsam viis edukas olla on välismaale mehele minna.

Sissejuhatuseks üks täpsustus - järgnev jutt on naisteajakirjade keskne põhjusel, et meesteajakirju Eestis ju õieti polegi. Seega luuakse Eesti mehe edumudeleid rohkem "kõvadest" teemadest kirjutavas ja rääkivas meedias, kus eraelukeskseid story'sid ilmub palju vähem.
Puhtajakirjanduslikust vaatenurgast võib Selma-leidis-Argentiinast-vinge-mehe tüüpi artiklite paljusust mõista. Kodumaistest naistest kirjutamine on igavam, sest nad tegutsevad tüdimuseni tuttavas keskkonnas. Eesti naiste uusi ja kohati väga eksootilisi elupaiku kirjeldada on palju põnevam. Samuti on segaabielud kindlasti palju kultuurikonfliktide rikkamad ning tekitavad palju originaalsemaid probleeme kui olmeline vaidlus selle üle, kumb peab täna õhtul Tallinnas süüa ostma.Kahjuks on taastoodavad sellised naisteajakirjade lood arusaama, et ainult "seal" ootab noort Eesti neidu tõeline elu. Kodumaal ähvardab igavus, kolklus ja vanatüdrukustumine Eesti mökude meeste süül.


Üheksakümnendatel aastatel ajendas sedasorti lugusid elatustasemete võrdlus, mis oli masendavalt Eesti kahjuks. Mäletan ise šokki, mis mind tabas 1995. aastal Washingtonis ühel väliseestlase suurel peol - piltilusad Tallinna eliitkoolide tüdrukud olid ummisjalu abiellunud esimese ettejuhtuva väliseestlasega, sest see viis nad üleöö Mustamäe kahetoalisest korterist kenasse ameerika eeslinnamajja ning vabastas igasugustest olmemuredest. Aga juba aastase kuldpuuris elamise järel tunnistasid mitu neist, et mingit eneseteostuse võimalust unelmate maa ei paku.Loodan, et need tüdrukud on end tänaseks kodumajast välja murdnud, sest muidu on neist saanud sileajulised koduperenaised, kes Eestis on õnneks sama haruldased nagu valaskala Läänemeres.Eesti elatustaseme paranedes on primitiivne majanduslik õnnemudel naisteajakirjades mitmekesistunud.


Nüüd väärtustatakse naisteajakirjades segaabielusid eelkõige kui julgust sukelduda võõrasse kultuuri ja murda välja meie kitsast maailmast.Ometi on neis lugudes naine reeglina peres teisel kohal, nö abiratas. Viimaste aastate silmapaistvaim eestlaste sööst välismaale on sadade ametikohtade mehitamine Brüsselis ja Luxembourgis.


Kasutan siinkohal teadlikult üdini seksistlikku tegusõna "mehitama".Kui ajakirjanik räägib euroliidus töötavate meestega, siis tehakse tõsiselt ja aupaklikult juttu nende tööst (Kersti Kaljulaid ja Maive Rute on erandid, mis kinnitavad reeglit.) Samas portreteerib isegi Postimehe Arter kangelastena Eesti soost koduperenaisi, kes igavusest pääsemiseks korraldavad Brüsselis seda sorti ühistegevust, millega saavad hakkama tegusad MTÜ Külatee naised mistahes kolkavallas kodumaal.


See on masendavalt ühesuunaline avatus. Eestis peetakse sind edukaks siis, kui sa lähed välismaale ja seal päris nälga ei jää.


Olete te lugenud mõnd kirjutist, kus kirjeldatakse eestlase lugu, kes välismaal ei kohanenud ja kodumaale naasis? Või mõnd lugu välismaalasega abiellunud naisest, keda mees nii kaua peksis, kuni ta koju tagasi põgenes? Mõni selline Eesti Naisest, minu lemmiknaisteajakirjast, õnneks ikka meenub.


Vastus on: unustage ära! Välismaal kõrbejad on vait ja häbenevad. Need, kes esinevad ajakirjades, oma nõrkusi ei reeda. Kuigi nõrkejaid on ning mitte vähe. Nemad on (naisteajakirjade jaoks) ebahuvitavad ning seega eiratavad luuserid. Ajakiri vajab edulugusid.
Eestil on hädasti vaja uut tüüpi edukate naiste edulugusid. Pehme ülemineku suunas töötavad lood, mis kirjeldavad halvasti varjatud võidurõõmuga neid Eesti naisi, kes on "kodustanud" Eestis väärt välismaa mehe. Ja majanduslikus keeles toonud Eestisse reaalse investeeringu meie kinnisvarasse ja elanike arvu kasvu.


Aga sellest jääb väheks. Vaja on hoopis uut tüüpi edulugusid. Naistest ja meestest, kes on end läbi pressinud maailma kõrgkoolide või lihtsalt kõva konkurentsi sõelast ja siis Eestisse naasnud. Sest siin on hea elukeskkond, sest siin on nende kodumaa ning just võimalust elada ja töötada oma kodumaal väärustavad nad üle kõige.


Arvamusloo autoriks on Hannes Rumm, kes on Riigikogu liige.

Arvamuslugu on avaldatud meesteportaalis www.mees.eu

Neljapäev, 22. november 2007

Energiat on rohkem kui võimalusi

Leedu kirjanduse üks tähtteoseid on Juozas Tumas-Vaižgantase jutustus “Onud ja tädid”. See käsitleb 19. sajandi Leedu ühte suuremat sotsiaalset probleemi. Isa pärandas talu reeglina kõige vanemale pojale. Teised lapsed ei saanud midagi. Linna tehasesse tööle minna ei saanud, sest selliseid tehaselinnasid Leedus polnud. Ainus võimalus iseseisvat elu alustada oli sõita Ameerikasse.

Paljud sõitsidki, kuigi tollasel Leedul polnud ühtegi sadamat. Suurem osa elas aga väga sageli vallaliste meeste ja naistena sealsamas vanema venna talus edasi. Sulaste, onude ja tädidena. See sunnitud elamusviis muserdas inimesi ja selle ümber Vaižgantas fabuleeribki.

20. sajandi lõpp oli noortele eestlastele väga hea aeg. Ühiskond ja majandus muutusid ning see avas uskumatult palju võimalusi. Osad sõitsid kas Venesse või Saksasse. Ostsid midagi odavalt ja müüsid Eestis kallilt maha. Kõigile jätkus ruumi äri ajamiseks. Teised läksid riigiasutustesse ja suurfirmadesse ametnikeks ning tegid uskumatut karjääri. Kõik vanad olid ju värskes turumajanduses konkurentsivõimetud. Noored mehed ja naised hõivasid lühikese aja jooksul kõik juhtpositsioonid.

Vanadel oli vara, kuid polnud sularaha. Nii olid kinnisvara ja üürihinnad pikka aega üsna soodsad ning noored mehed ja naised said elada väga iseseisvat elu. Iseseisvamat elu kui võib-olla ükskõik milline eestlaste põlvkond enne neid.

Viimase 15 aasta jooksul on Eesti majandus kasvanud kiiremini kui ükskõik milline teine majandus Euroopas. See noorte meeste ja naiste pumba juurde pääsemine on ilmselt olnud üks selle edu põhjustest. Asju tehti uutmoodi ja see toob maailmas ikka edu.

Nüüd, 21. sajandi alguses on ootamatul kombel kõigile siin Eestis vaba vett hoopis vähemaks jäänud. Vanad mehed on ikka napi rahakotiga. Valgekraedest majanduse ülesehitajate põlvkond on jõudnud või jõudmas keskikka. Nad on jõukad, kuid nad on sageli kõik saavutanud. Eestis pole enam midagi teha. Välismaale uuesti alustama minna aga enam ei julge. Ostan-odavalt-müün-kallilt mehed enam väga head äri teha ei saa. Euronormid on ees ja Vene piir seisab müürina teisel pool. Nooremad tegijad aga avastavad, et karjääri teha on raske – igal pool on eest veel küllalt noored ja kõbusad inimesed.

Eesti mees on vaimses lõksus. Elu Eestis tuksub üha rahulikumat rütmi. Aga Eesti mehele on see harjumatu. Temal on energiat rohkem, tema teeks enamat. Kui ainult neid piiranguid nii palju ees ei oleks.

Kuna aga piirangu on, siis tuleb energiat vabastada mujal. Jalg kõvemini gaasipedaalile, pärast õlut ka veel üks väike lonku, pärast veini ka mõned konjakid. Paha lugu. Õnneks siiski on näha, et nooremad mehed on Eesti elu piire tajumas ja lähevad väljamaale õppima ja tööle. Kui täna leiame igast maailma suurfirmast rootslase või kaks, siis viieteistkümne aasta pärast on loodetavasti ka eestlased sama kaugele jõudnud.

Arvamusloo autoriks on Aavo Kokk, kes on Eesti Päevalehe peadirektor. Arvamuslugu on kirjutatud spetsiaalselt meesteportaalis mees.eu avaldamiseks.

Euroopa Liidu toetusrahadest...




Tekkis nimelt kaks mõtet, kuulates päev otsa seda, kuidas Euroopa Liidu struktuurifondide toetused pirrud lõkkele löövad ning Eesti rahva uueks loovad....

1) Kõik räägivad, et Eesti saab lähema 7 aasta jooksul kokku Euroopast nii umbes 53 miljardit krooni. Õnneks on see arv vale, sest sinna sisse ei ole näiteks arvestatud põllumajandusse ning maaelu arengusse suunatus toetused ca 12 miljardit ning ka Euroopa territoriaalse koostöö rahad nii umbes palju! Kokku peaks toetusrahasid olema seega mitte 53 miljardit, vaid näiteks üle 65 miljardi. Vahe sees, kas pole?

2) Kõik räägivad sellest, et nüüd on tulnud projektikirjutajatel õnnehetk ning kõigil on võimalik eurorahasid taotelda. Selgub, et enamik sellest suurest portust läheb jagamisele läbi riiklike programmide, näiteks haiglate ja teede ehitamine. Tavalisele taotlejale Sikakurmust jääb seega suhteliselt kasin valik võimalusi. Kuid abiks needki...

Kokkuvõtvalt öeldes, kõik ei ole kuld, mida poliitikud suust välja ajavad!

http://www.struktuurifondid.ee/ lehelt leiad rohkemat infot võimaluste kohta

Reede, 16. november 2007

Osta trenažöör, kauba peale KALEVI KOMMIKARP

Juhtusin selle nädala Eesti Ekspressist lugema spordikaupluse Bensport reklaami, kus lehelugejaid kutsuti ülesse ostma endale trenažöör, sest siis saavat kauba peale Kalevi kommikarbi.

Huvitav, mulle justkui tundub, et sport ja Kalevi kommikarp pole just eriliselt omavahel sobivad mõtted, või mis?Või soovitakse sellega teada anda, et see on hoopis kingitus spordimehe või -naise kaaslasele, nagu kahjukink, et samal ajal kui kaaslane spordib ja teistest eemal on, saab keegi kommidega maiustada?Ühesõnaga on ikka reklaam absurdselt läbi mõeldud...oleks veel, et kast spordijooki või sellist,kuid ikka magusat, seda suurimat kaloriallikat

Kas edaspidi võiks uue auto ostmisega saada kaasa tasuta autoremonditöökoja pakkumise? Iga jalgrattaostuga kaasa kargud? Iga tööriistkomplektiga oleks kaasas sidemed ja skutt? Tikud ja bensiin paistab ka armsasti kõlavat...
Vaevalt. Nii,et ega midagi, Bensporti atribuutikat ostma ning suu magusaks!

Kolmapäev, 14. november 2007

Kursused meestele

Seltsimehed mehed! Kiirustagem, toimuvad kursused meestele täiskasvanute koolituskeskuses.

REGISTREERIMINE LÕPEB Esmaspäeval, 19. nov, 2007

MÄRKUS: OLENEVALT KURSUSTE KEERUKUSEST JA RASKUSASTMEST ON IGALE KURSUSE LUBATUD AINULT 8 OSALEJAT.


Kursus 1
Kuidas täita jääkuubikute kotte - Samm-sammult, koos slaidiesitlusega.4 nädalat, esmaspäeviti ja kolmapäeviti 19:00-21:00.

Kursus 2
Tualettpaberi rull - Kas see vahetub iseenesest?Ümarlaua diskussioon.2 nädalat, laupäeviti 12:00-14:00.

Kursus 3
Kas on võimalik urineerida nii, et tõstad prillaua üles ja väldid seinu, põrandat ja vanni? – Grupi harjutused!4 nädalat, laupäeviti 10:00-12:00.

Kursus 4
Baasteadmised pesukorvi ja põranda erinevustest – pildid, seletused, graafikud.
3 nädalat, laupäeviti 14:00.

Kursus 5
Mustad nõud – kas nad suudavad ellu ärgata ja iseenesest kööki kraanikaussi lennata?
Õppevideo!4 nädalat, teisipäeviti ja neljapäeviti 19:00-21:00

Kursus 6
Identiteedi kriis - kui kaotad kallimale kontrolli iseenda üle .Tugitelefon ja tugirühmad.4 nädalat, reedel ja pühapäeval 19:00

Kursus 7
Kuidas leida asju - alusta otsimist õigetest kohtadest, ära keera karjudes ja närvitsedes maja pea peale.Avatud foorum.Esmaspäeval 20:00-22:00.

Kursus 8
Tervisekaitse – too Temakesele lilli, see ei ole kahjulik sinu tervisele! Joonised ja helisalvestised.Kolmel õhtul - esmaspäeval, kolmapäeval, reedel 19:00-21:00.

Kursus 9
Tõelised mehed küsivad teed, kui nad on eksinud – ülestunnistused reaalsest elust.Teisipäeviti 18:00, toimumiskoht selgitamisel.

Kursus 10
Kas on geneetiliselt võimalik istuda vaikselt kõrvalistmel, kui Temake pargib autot paralleelselt?
Sõidusimulatsioonid.4 nädalat, laupäeviti 12:00-14:00.

Kursus 11
Õpime elama – erinevused ema ja abikaasa vahel.
E-õpe, rollimängud.Teisipäeviti 19:00, toimumiskoht selgumisel.

Kursus 12
Kuidas olla ideaalne shoppingukaaslane.
Lõdvestusharjutused, meditatsiooni ja hingamistehnika.
4 nädalat, teisipäeviti ja neljapäeviti 19:00-21:00.

Kursus 13
Kuidas võidelda aju kärbumisega – jäta meelde sünnipäevad, tähtpäevad ja muud tähtsad kuupäevad ning helista, kui sa jääd hiljaks. Pakume ajushoki teraapiat ja täislobotoomiat.Kolmel õhtul; Esmaspäeval, kolmapäeval, reedel 19:00-21:00.

Kursus 14
Pliit/ahi – mis see on ja kuidas seda kasutada.Live esitlus!
Teisipäeviti 18:00, toimumiskoht selgumisel.

Ellujääjatele väljastatakse diplom vastava kursuse lõpetamisel!

Teisipäev, 13. november 2007

Kolmekesi kinos, Nipernaadist rääkimata...


Käisin uhiuues Tartu Athena keskuses vaatamas Eesti kultusfilmi "Nipernaadi" ja ei pidanud taaskord pettuma.

Kuigi film algas planeeritust 15 minutit varem ja vähemalt 15 minutit peale filmi algusaega istusin suures kinosaalis üksinda, peale mida lisandusid veel täiesti juhuslikult kaks minu vana sõpra, oli ju asi tegelikult OK. Kui paljud on nautinud tühjas kinosaalis Eesti filmi, mis muideks on veel digitaalselt uuendatud heli ja pildiga? Käige rohkem kinos, ehk siis ka näkkab....

Filmi Nipernaadi sisu ümber ei hakka jutustama, kuid mõned asjaolud siiski, mis teistmoodi kui teleekraanilt paistsid ja kuuldusid.

Esiteks on filmi heli võrreldamatult parema kvaliteediga, kui senimaani telekas kuuldud. Oli justkui tunne, et mõnda helilõiku- lugu-viisijuppi kuulsid esimest korda selles filmis.

Teiseks vaieldamatult parem pilt. Udune udukogu telekast ei olnud just eriti erutav kogemus minu lühikeses elus ning esmakordne suurelt ekraanilt Nipernaadi vaatamine on ikka väärtus omaette.

Kolmandaks hakkavad asjad teistmoodi paistma, kui muidu. Näitena võib tuua vahelduva eduga filmis hüpanud mustas ülikonnas mehike, kelle kohta esialgu ei osanud midagi arvata. Hiljem ,kui Indriid Toomasele mere äärde järgi tuli ja Toomase musta ülikonda riietas, oli selge, mida hüppava mehikesega näidata taheti.

Neljandaks tekitas Nipernaadi film mõtteid, kuivõrd palju meis eneses on Nipernaadit ja kui palju me tahame seda tänapäeva ühiskonnas välja paista? Isegi kui meil kalduvusi Nipernaadinduseks ei ole, peaks enamikel meist olemas olema vähemalt mõned tuttavad ja sõbrad, kes käituvad vahetevahel Nipernaadidena. Olles ise väheloomuline Nipernaadi, olen suutnud oma tutvusringkonnaga seda puudust vähendada. Minu üks parimaid sõpru on oma olemuselt täielik Nipernaadi: hetkel on ta küll väikesel taastusel hullumajas, kuid aeg on teda leidnud korduvalt ka Kihnu saarelt, varahommikuselt Orisaare teeotsast Saaremaal- kuigi härra eelmisel õhtul oli läinud Tartusse kõrtsi. Selliste inimeste kõrvalt hakkab tahes-tahtmata avalduma ka Sinu enda Nipernaadilik olemus, mis iseenesest polegi ju paha?

Viiendaks, millal mehed endale oma Seeba kuninganna leiavad? Olles lugenud raamatut Nipernaadi, vaadanud korduvalt filmi Nipernaadi ning kirjutanud ka essee teemal Nipernaadi ja naised, tekib küsimus, millal Eesti mehed leiavad endale Seeba kuninganna või kuivõrd paljudel meestel päris oma Seeba kuninganna olemas üldse on? Nipernaadi tunnistab ka ise filmi lõpus, et ta jääb alatiseks oma kuningannat otsima....

Mida Eesti mees Nipernaadilt õppima peaks? Oskust ajada möla viisil, et see ei oleks ei rõve ega kole ega kohatu....

Esmaspäev, 12. november 2007

II päev: mõnud algavad...

Teisipäeva hommik algas meie jaoks kell 8.15 äratuskella helinaga, mille me loomulikult hilisemale ajale äratama panime. On ju ometi “puhkus” ning las jääda meile meie kannatustes vähemalt üks meeldiv tegevus, milleks on loomulikult hommikune magamine!

Kokkuvõttes selgus, et laisklemine oli viga, sest juba 8.30 alustati teiste kaaskannatajate poolt värskes õhus hommikuvõimlemist ja oma veevarude täiendamist. Magamisega kusjuures meil mõlemil öösel probleeme ei olnud, kuigi üks meist nägi väidetavalt unes ka head sööki ja jooki...
Peale traditsioonilisi enne-ja pealelõunaseid protseduure (massaaž ja mullivann) oli arsti poolt meile tänaseks määratud ka juba tõsisem sooltepuhastus, mida me hellalt jämesoole survepesuks ristisime.

HÜDROKOLONOTERAAPIA
Hüdrokolonoteraapia on kõige täiuslikum, ohutum ja efektiivsem viis organismi ja jämesoole puhastamiseks.

Ökoloogilised muutused, toidu kehv kvaliteet, kõrge kalorsusega toidu tarvitamine, tasakaalustamata toit, mitteregulaarne toitumine põhjustavad 5-25 kg šlakkide kogunemise soolestikku. Inimene võib mõnikord oma soolestikus kanda 2-6 kilo šlakke, korpulentsed inimesed aga kuni 25 kilo väljaheidet. Šlakid kogunevad soolestiku seintele moodustades šlakseid ja toksilisi kivisid, tekitades kasvajaid ja parasitaarhaigusi.

Meie kolmemeetrine jämesool on justkui roiskunud „laoruum". Roiskumine põhjustab ja soodustab ateroskleroosi, hüpertooniatõbe, suhkruhaigust, depressiooni, immuniteedi langust, onkoloogilisi haigusi, soolestiku düsbakterioosi, kõhukinnisust, kehakaalu tõusu, ainevahetusprotsesside häirumist, allergiliste reaktsioonide tekkimist, unehäireid, kroonilist väsimust jpt haigusi.

Välismaa arstid räägivad juba aastaid sellest, et meie stressid, halb enesetunne, hirmud, kiire väsimine on tingitud saastunud jämesoolest. Puhas ja tugev soolestik on aluseks tervise optimaalse seisundi säilimisele. Hüdrokolonoteraapia (HKT) võimaldab jämesoole täielikult puhastada. HKT protseduuri käigus vabaneb soolestik kõigepealt sinna seisma jäänud väljaheitemassist, mis ei tule soolest niisama välja. Protseduuri käigus pestakse patsiendil välja keskmiselt 5 kuni 8 kg kivistunud massi, mistõttu kaal langeb kohe märgatavalt.
Pärast läbipesemist väljuvad organismist toksiinid, väljaheitekivid, lima, parasiidid. Just allergia, nahahaigused, artriidid, hüpertoonia, kopsuhaigused, hemorroid, peensoolevähk on põhjustatud jämesoole toksikoosist. Ummistunud jämesool lõpetab oma põhifunktsiooni, s.o. väljaheite formeerimise ja väljutamise organismist. Võib küll võtta piiramatutes kogustes vitamiine, aga sellest pole abi. Pärast läbipesu „lahkub“ kehast väsimus, närvilisus, depressioon.

Sellel protseduuril on ka noorendav efekt. Soolestikus vabastatakse bioloogiliselt aktiivsed punktid, mille tegevus on halvatud väljaheitekivide poolt. Inimene nooreneb, naistel silenevad väikesed kortsud, vistrikud kaovad, värskeneb nahk näol ja kehal.

Naised, kes on ülihoolitsevad oma välimuse suhtes ja lähevad parema meelega plastilisse kirurgiasse ning kasutavad tselluliidivastaseid kreeme ja maske, peavad teadma, et kui soolestikku ei puhastata, ei pruugi kosmeetiline operatsioon anda oodatud tulemust. Ka naha pingutamine on efektiivsem, kui eelnevalt soolestik puhastada.

Varsti on hüdrokolonoteraapia aparaat sama vajalik kui stomatoloogiline tool. Prantslased, ameeriklased, inglased hoolitsevad oma välimuse eest ja juba aastaid puhastavad oma organismi hüdrokolonoteraapia aparaadi abil.

Ja mille poolest oleme meie kehvemad?
Selle jutu peale hakkaksid loomulikult ka kõige kangemad tegijad kurtma, et kas sellist protseduuri ikka vaja on, kuid tegelikkuses pole asi üldse hull. Õigupoolest möödusid 25 minutit uue ja huvitava masina seltsis valutult ning muredeta.

Kui tunned, et süda pahaks ei lähe, võib masina tegevust ka üle õla piiluda. Ollus, mis vee ja õhu koostöös inimese organismist eraldub, ei olnud just meeldiv. Kui protseduurile lisada veel heatahtliku meditsiiniõe pajatused Loksa linnast ja elust-olust, pole tõepoolest protseduuri vaja karta. Peale soolte survepesu oli kahe tunni jooksul vaja teha endale ka järjekordne klistiir, kuid mis seal ikka!

Et veel vähegi endale tegevust leida ja söögimõtteid peletada, otsustasime lõpuks tutvuda ka kohalike vaatamisväärsustega. Kuna eelmisel päeval sai Loksa linn läbi jalutatud, otsustasime sõita tutvuma Palme mõisaga, mis asub Loksalt umbes 15 km kaugusel.

Palmse mõis (saksa k Palms) on Eesti üks paremini ja terviklikumalt restaureeritud mõisaid.
Mõis tekkis keskajal Tallinna tsistertslaste Mihkli kloostri valduste keskusena. 1510. aastal vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. Alates 1522. aastast kuulus mõis von Metztackenitele ning alates 1676. aastast kuni võõrandamiseni 1919 von der Pahlenite aadlisuguvõsale. Mõisa viimane omanik oli Gustav von der Pahlen.

Esindusliku ning Eesti ühe kaunima mõisasüdame väljaehitamine algas 1697. aastal, mil mõisa püstitati kahekorruseline barokne peahoone. Põhjasõjas hävinud hoone taastati vanade müüride põhjal 1730tel aastatel. Meieni on hoone säilinud 1782-85 arhitekt Johann Christian Mohri projekti järgi ümberehitatud kujul.

Suur hulk stiilseid kõrvalhooneid ja kaunis park koos rajatistega pärinevad enamikus 19. sajandist. Peahoone esist suurt väljakut ääristavad kaaristuga ait ja tall-tõllakuur, sissesõidutee ääres asuvad kaks graniidist obeliski. Eemal paiknevad stiilsed valitsejamaja, sepikoda jt hooneid. Peahoone taguses mitme tiigiga pargis asub hulk pargipaviljone. Kaugemal läheb mõisapark üle looduslikuks metsapargiks.

Mõis on 1970-80tel aastatel kompleksselt restaureeritud ning kuulub Virumaa Muuseumitele. Ajaloolise mööbliga sisustatud peahoone on avatud muuseumina. Peahoonet saab samuti reserveerida pidulikeks üritusteks. Mõisa aidas on avatud vanasõidukite püsinäitus - Eesti vanatehnika Muuseumi väljapanek -, kus on näha huvitavaid sõidukeid jalgratastest autodeni. Mõisa historitsistlik viinavabrik on rekonstrueeritud hotelliks.
Vt. Lisa: http://www.svm.ee/ http://www.phpalmse.ee/

Kolmapäeval aga on plaanis minna külla Viinistu kunstimuuseumile ja tutvuma vanade piiritusevedajate koduküladega. Sellest pikemalt juba järgmises ülevaates...

Õhtul läheb kiiresti pimedaks
Jõudsime Palmsest tagasi just õigeks ajaks, kui ühel meist hakkas pihta 30- minutiline soolakambri seanss, mis on iseäranis hea just hingamisteedega seotud vaevuste puhul. Ootamatult selgus ka, et kuna aeg on jõudnud märkamatult novembrisse ja kellad keerati üldrahvuslikult tund aega tagasi, siis polnud muud teha, kui veeta videvikutundi. Aga kaua sa ikka jõuad vedeleda ja raamatut lugeda…

Seetõttu organiseerisime endile ravikeskuses õhtuseks ajaveetmiseks saunamõnude nautimise koos basseini kasutamisega. Esmaspäeva õhtul käisime kusjuures koos prouadega aeroobikas ja olgem ausad, olime omadega päris läbi!

Saunakompleks on väike ja mõnus. Lisaks basseinile, kus saab lasta ennast veel masseerida, on olemas ka kaks sauna: auru- ja soomesaun. Seadsime endile eesmärgiks proovida neljapäeval ära ka ravikeskuses oleva infrapunasauna. Basseini juures oli aga üks huvitav seadeldis, mis lähemal uurimisel osutus alkoholi piserdavaks seenetapjaks. Iseenesest täiesti geniaalne idee, et basseinist minekul või tulekul peab enda jalgu piserdama teatud laadi vedelikuga, mis hävitab seenerakud ning seepärast ei levi ka võimalikud jalaseened teistele saunakülastajatele. Miks pole sellist aparaati ülesse seatud suurtesse SPA-desse ja ujulatesse?

Appi, kaanid!
Et õhtu täiuslik oleks ning positiivsed emotsioonid kestaksid terve öö, otsustasime veel saunaõhtu lõppedes lasta meie tervisega tegeleda ka kaanidel. Kuigi kaanide mõju saavutamiseks on neid lasta eda verd imema vähemalt viiel korral, lasime endile korraldada kohtumise nelja kaaniga üheks korraks. Et tunda ja teada, mida “vereimejad” endast kujutavad...

Maailmas tuntakse tänapäeval üle 400 kaaniliigi. Kõik nad eelistavad elupaigana veekogusid: soid, järvi, jõgesid ja vähesed isegi ookeane. Eestis elab kaksteist liiki kaane ja ainus, kes ka inimese verd suudab imeda, ongi meie loo peategelane - apteegikaan. Kaanidel kui liikuva eluviisiga röövloomadel on hästi arenenud närvisüsteem. Meeleelunditest on apteegikaanil viis paari silmi ja rikkalikult nn. tunderakke nahas - ikka selleks, et ohvreid paremini avastada. Vereimemiseks on apteegikaanil veel teinegi suurepärane kohastumus - eesmine ja tagumine iminapp.

Alguses haarab kaan ohvrist kinni tagumise iminapaga ja seejärel kombib suuiminapaga imemiseks sobiva koha. Apteegikaani suu asubki eesmisel iminapal ja on kolmnurgakujuline. Suus, neelu alguses paiknevad kaani lõuad. Kitiinist lõuad on varustatud kuni sadakonna hambaga. Lihaste abil liikuvad lõuad saevad nahka iseloomuliku kolmnurkse hammustuse. Kord juba toidu juurde sattununa suudab apteegikaan ennast erakordselt kiiresti täis õgida. Nii võib tema kaal isegi neljakordistuda. Täiskasvanud isendid võivad korraga imeda 15-20 g, rekordiliselt aga isegi kuni 40 g verd.

Tekib küsimus: kuhu see kõik küll mahub? Siin tuleb appi kaanide kohastumine perioodilise intensiivse toitumisega. Apteegikaanide seedekulgla on kohastunud suure verehulga vastuvõtuks ja säilitamiseks. Selleks on kaanidel pugutaskud - seedekulgla erilised sopid. Apteegikaanil on pugutaskuid 11 paari ja need reservuaarid täidetaksegi imetud verega. Veri säilib seal hästi. Toidu seedimiseks kasutab apteegikaan bakterite, täpsemalt ühe bakteri Pseudomonas hirudinis abi. Vastavaid bioaktiivseid ühendeid eritades aitavad need allüürnikud kaanil toitu seedida ja kaitsevad oma eluskodu ka teiste tõvestavate mikroobide sissetungi eest. Rikkalikult toitunud apteegikaan ei vaja mitme kuu vältel uut toitu; ta võib isegi kaks aastat paastuda.

Võib liialduseta väita, et just kaanisüljes leiduv hirudiin teebki apteegikaanist tuntud vereimeja. Hirudiin pärsib ohvri vere hüübimist: seetõttu ongi vereimemine kaanidel üldse võimalik. Teiselt poolt säilib hirudiiniga veri kaani pugutaskutes vedelana ja riknemata mitmeid kuid. Hirudiini sünteesivad apteegikaani neelu avanevad süljenäärmed (joonis). Seega on kõnealune ühend kaanisülje koostisosa.

Lisaks hirudiinile on kaanisüljes veel teisigi bioaktiivseid ühendeid. Osa neist toimib juba hüübinud vereklompidele ning lagundab neid. Trombe lammutavate ensüümide hulka kuuluvad kaanisülje hüaluronisidaas ja fibrinolüütiline ensüüm (veel ka hementiin/destabilaas). Kaanisüljest on abi ka veresoonte- ja plastistilises kirurgias. Esimesel juhul väldivad bioaktiivsed ained veresoonte vigastustest tingitud operatsioonijärgse hüübimisohu. Teisel juhul leiab rakendust aga kaanisülje konserveeriv toime siirda-tavatele kudedele ja elunditele.

Ka klassikaline kaaniravi ehk hirudoteraapia ei ole oma tähtsust kaotanud. Verd imevaid rõngusse kasutatakse praegusajalgi mitme haiguse puhul: glaukoom, südame isheemiatõbi, tromboflebiit, veenilaiendid, hemorroidid, paistetus, trombid, gangreen, südame-veresoonkonna haigused, infarkt, vererõhuprobleemid, tursed, hormonaalsed häired, põletikud, liigesevalu, peavalu, naiste hormonaalsed häired, impotentsus, unetusKaanide teeneid kasutavad kirurgid, neuroloogid, günekoloogid, silma- ja nahaarstid.

Olgem ausad, kaanid pole just need elukad, keda sa edaspidi vabatahtlikult enda ligi laseksid. Kuigi samas ei juhtunud ka midagi hullu. 4 kaani lihtsalt alustasid meie vere imemist ja seda umbes 1 tunni jooksul. Mida rohkem verd imetud, seda suuremaks ka kaanid muutusid. Tunnet, mida võivad tekitada 4 kaani kõhu peal, võib võrrelda mõneti näiteks nõgese kõrvetusega. Vahepeal lihtsalt muutub “valu” suuremaks, järgmisel hetkel ei tunne mitte midagi. Omapärane kogemus, kuid vähemasti lähitulevikus puudub kaaniprotseduuri kordamise vajadus.

Enesetunne endiselt hea
Kui nüüd kokkuvõttes küsida, et kuidas te olete elus püsinud, kas surmamõtted juba hirmutavad ja kuidas siis tegelikult enesetunne on, siis õigupoolest pole olnud midagi hullu. Olgem ausad, eelarvamus, et kui inimene ei söö 48 tundi (viimane püha õhtusöömaaeg oli pühapäeva õhtul) ja joob ainult vett, siis on ta hukule määratud, ei pea absoluutselt paika.Kuigi me ei tea, mida söömatus kolmapäeval toob, oli paastumise teine päev enesetunde pärast täiesti tavaline. Ehk natukene rohkem küll pea valutab ja kumiseb, kuid see valu on samasugune, kui pärast pikka päeva kontorilaua tagant püsti tõusta.

Ehk väärib märkimist ainult see, et väsime oma tegemistes rohkem ja trepist ülessetulek võtab natukene rohkem võhmale. Samuti tikub silma väsimus, kuigi kell on alles 17.05!
Igatahes läheme paastumise kolmandale päevale vastu hulga positiivsemalt, kui esimesel õhtul või nädal enne Loksale sõitmist. Me peame vastu!

Teisipäev, 6. november 2007

Värnik ruulib!


Lugedes tänase SL Õhtulehe artiklit väidetava Andrus Värniku venna ja tema kaaslaste rabelemise kohta "Tantsud tähtedega" saates, tekkis järgmine mõte.

Nimelt on legendaarseks muutunud Andrus Värniku isa Ülo Värniku sõnavõtt suvalises Antsla kõrtsis:

"Mul on kaks poega," sõnas härra Ülo, "Mõlemad on laagris....!" Paus...

"Üks on spordilaagris ja teine on vangilaagris!"

Palju õnne eesti mehed meeste tervise nädala puhul! Kas järgmisel aastal peaks korraldama ka meeste vaimse tervise nädala? Või oleksid ka naised sellest huvitatud?


Esmaspäev, 5. november 2007

Eesti mehed lõõgastumas

Alates sellest nädalast hakkab 5 nädala jooksul järjejutuna ilmuma meie blogis ülevaade sellest, kuidas eesti mehed lõõgastumas ja tervist parandamas käivad. On ju käimas meeste tervise nädal ja kuidas muudmoodi seda sündmust meeles pidada....

Kaks noormeest otsustasid võtta nädalaks puhkuse ja minna Loksa Ravikeskusesse paastuma ja oma tervist parandama. Kuidas neil enese proovilepanek sujus, saate lugeda iganädalaselt meesteportaalis mees.eu

ESMASPÄEV
Paastumas...täiesti vabatahtlikult


Paastumine on jäänud tavainimesele meelde justkui aegadetagune toiming, millega tegelesid näiteks keskajal elanud mungad. Mõned teavad ka seda, et eelkõige õigeusu kirikultuuris on paastul tähtis koht oma usu kinnistamiseks. Üldiselt selliste teadmistega ka info paastu kohta piirdub. Mis on paast? Paastumine on üks vanimaid ravivõtteid, mis tugevdab immuun-ja närvisüsteemi, võimaldab ennetada haigusi, saavutada füüsilist ja psüühilist tasakaalu. Paastumine takistab ka enneaegset vananemist.

Põhjalik sisemine puhastumine uuendab rakke, parandab nende ainevahetust ning paljude organite ja kudede funktsioone. Viie- või seitsmepäevane paastumine vähendab kehakaalu keskmiselt 0.5-1 kg päevas.

Tahame proovida!
Oleme täiesti tavalised eesti mehed, kes enamuse päevast veedavad kontorilaua taga, sõidavad sageli autoga ja kelle füüsiline koormus on ebaregulaarne. Kui lisada veel juurde ebatervislik toiduvalik ja väärad toitumisharjumused, ongi tulemuseks üldine väsimus, kehakaalu tõus ja tervisliku seisundi halvenemine.

Otsus hakata paastuma ei tulnud üleöö. Sellele eelnes pea aastapikkune eelperiood, mille alguses käidi idee välja, mis seejärel vaibus ning hiljaaegu jälle “tuhast tõusis”. Oleme mõlemad proovinud erinevaid dieete, teinud rohkem sporti ja toitunud tavalisest tervislikumalt. Püsimatu loomuse tõttu pole kauakestvaid tulemusi aga olnud.

Lõpp oma organismi kahjustamisele!
Tervislikud eluviisid au sisse ja toitumine korda! Just need olid meie kahe juhtmõtted paastuma minnes. Kas me sellega ka hakkama saame, näitab aeg, kuid meie oleme tahtmist täis!

Loksa Ravikeskus
Tõenäoliselt on Eestis mitmeid kohti, kuhu inimesed võivad organiseeritult paastuma minna. Lihtsaim variant on teha paastukuur läbi oma kodus, kuid seal on ahvatlused kerged tekkima ning nälgimine ei pruugi üldse soovitud tulemusi anda.

Otsus tulla paastuma Loksa Ravikeskusesse oli seotud eelkõige eelneva positiivse informatsiooniga ravikeskuse tegevuse suhtes. Kui siia juurde lisada veel tõsiasi, et paastujad on ööpäevaringselt valvatud ja hooldatud, vajadusel on arst olemas, siis polnudki vaja rohkem mõelda! Otsuse tegime kokku 6- päevase paastukuuri läbimiseks.

Kokku on Loksa Ravikeskuses 28 kohta, elada saab kahetoalistes mugavustega või lukstubades. Mitme toa peale on ühine WC ja dušširuum. Paastukeskus asub hoone kolmandal korrusel, hoone II korrusel on protseduuride ruumid ja alumisel korrusel töötavad kohalikud perearstid.

Doktor, mis mul viga on?
Kuigi enamasti saabutakse ravikeskusesse paastuma juba pühapäeva õhtupoolikul, pole midagi hullu ka siis, kui keegi jõuab kohale emaspäeval kella üheksaks. Kui vajalikud registreeringud tehtud ja asjad toas lahti pakitud, oli meid esimese tegevusena ootamas kohustuslik arsti kontroll.

Dr. Ljudmilla Agajeva oli oma jutuga niivõrd konkreetne ja otsekohene, et kadus ära igasugune tahe arstiga vaielda või öelda, et mul pole sellist protseduuri lihtsalt vaja. Kui oled arstile ära rääkinud põhjused, miks just mina olen õige inimene paastuma, tuleb tema poolt veel üks küsimus: mis saab peale paastu? Kas mõtlemisse tuleb muutus või jätkub kõik nii, kui enne paastuma minemist? Küsimus, millele järgmiste päevade jooksul tuleb sisimas vastus leida.

Arst paneb paika ka iga paastuja individuaalsete protseduuride kava ning määrab selle, millise paastu järgi ülejäänud 6 päeva veedetakse.

Loksa Ravikeskus pakub oma klientidele kokku nelja erinevat paastumisvõimalust. Tavalisele eesti mehele on kõige vastuvõetavamad paastumisvormid tõenäoliselt pudru- ja salatidieet, kus paastuja saab vähekenegi endale toitu manustada. Natukene karmim on asi mahladieedi puhul, kus paastuja saab hommikul ja õhtul erinevate puu- ja juurviljade värskelt pressitud mahla ning lõuna ajal ka lahjat juurviljasuppi.

Kõige karmim on loomulikult puhas ravidieet, kus paastumine toimub ainult vee abil. Loomulikult tuleb ka teiste paastude puhul sama palju vett organismist läbi lasta, kui veepaastugi puhul. Kokku vähemalt 3 liitrit päevas. Loksa Ravikeskus kasutab siinsamas Loksal villitud looduslikku mineraalvett Bossa.

Arsti otsusel on üks meist edaspidi mahlapaastul ja teine vaeseke peab leppima ainult puhta mineraalveega! Nägemist Itaalia panniroad, vanaema tehtud koogid ja nii heana maitsvad karastusjoogid. Ciao! Näeme 2 nädala pärast, või siiski mitte?

Peale arsti juures käimist läbisime ka oma esimesed protseduurid. Arsti poolt oli meile määratud ligi tunnipikkune üldkehamassaaž ning ravivann. Edaspidi hakkavad need toimuma kõikide paastupäevade jooksul.

Kui protseduurid tehtud....
Ega paastumine ainult protseduurid ega lamamine ei ole. Õigemini soovitas isegi arst lihtsalt lamamist vältida ning pigem tegeleda aktiivsete tegevustega. Kuna ravikeskus asub Loksa äärelinnas, võib valida, kas minna poodide akende taha kummaliselt “hiilgavaid” toidukaupu piidlema või siis ahvatlustele mitte alludes suunduda hoopis loodusesse.

Loomulikult tundub ahvatlevam minna kohe burgerit ostma nagu seda tegi samas paastulaagris olles tuntud Võsa Pets, kuid otsustasime ikkagi looduse kasuks. Kuigi Loksa on väidetavalt merelinn, on linnas mereni jõudmine omaette ettevõtmine.

Suurtest tehastest, laohoonetest ja laokile jäänud tööstushoonetest mööda jõudmisel on tõepoolest võimalik jõuda lõpuks ka mereni. Tagasitee paastukeskusesse võib aga ette võtta läbi imekauni männimetsa. Kokkuvõttes on tagatud tubli poolteist tundi aktiivset tegevust. Kui veel kätte võtta käimiskepid, on matkamine päris suure füüsilise koormusega. Aga energiat tuleb ju veel terveks nädalaks hoida....

Kui pole tahtmist väljas olla, võib tutvuda keskuse väikeses raamatukogus pakutavaga, vaadata telekat või kasutada Internetti. Wifi levib muuseas terves majas!

Klistiir
Õhtu ametliku osa lõpuks on aga oodata klistiiri. Klistiir on õigupoolest mõeldud kõikide paastumisviiside puhul ja seda tuleb saada kõikidel õhtutel. Kuigi kõik tuttavad, kes kunagi on klistiiri saanud, laidavad igaõhtuse klistiiri igati maha ning ütlevad, et see olla päris ebameeldiv tunne, siis ometi midagi hullu ei juhtunud.

1.5 liitrit vett anaalselt organismi ja hoia kinni niikaua, kui jõuad! Pärast kiiresti tualetti ja juba ta tulebki....

Enesetunne
Esimene paastupäev hakkab lõppema. Kogu päevaks etteantud veevarud (kahe peale 6 liitrit) hakkavad otsa lõppema, kuid sellest pole midagi. Nimelt teame, kust igal ajal pudelivett juurde saab võtta ja vesi juba selles kohas ei lõppe.

Kõhus on küll imelik tunne, kuid eks see ole petlik. 5 päeva on veel ees ootamas....

Kokkuvõtvalt võib öelda, et esimene päev möödus meie jaoks suuremate komplikatsioonideta. Tänu pühapäeva õhtul toimunud viimasele “pühale õhtusöömaajale”, jaksasime terve esmaspäeva vastu pidada. Mis saab aga järgnevatel päevadel, ausalt öeldes on kuri kahtlus, kas me ikka suudame vee peal terve nädala ära elada, seejuures ringi liikuda ja natukene ka sporti teha? Proovime!

Neljapäev, 1. november 2007

Tõuseb isapuhkuse hüvitis


Täna kiideti valitsuses heaks eelnõu, millega tööl käiv isa saab kümne päeva isapuhkuse eest oma keskmist palka.

Eelnõuga on töötaval isal õigus saada kümme tööpäeva isapuhkust, siis kui ema on rasedus- ja sünnituspuhkusel või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Puhkuse eest hakkavad isad saama oma keskmist palka, hetkel makstakse neile täiendava lapsepuhkuse kasutamise eest 66 krooni päevas.

Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul on eelnõu eesmärk väärtustada isa rolli ühiskonnas ja tugevdada peresidemeid. „Pere jaoks tähendab see väga palju, kui nii isa kui ema mõlemad saavad väikese lapsega koos kodus olla.

Samas on oluline, et nad selle aja jooksul ei kaotaks oma sissetulekut,” ütles Maripuu. Puhkuse eest makstakse isale tema keskmist palka, kuid mitte rohkem kui kolmekordset Eesti keskmist brutokuupalka. Praegu on isal õigus saada neliteist kalendripäeva täiendavat lapsepuhkust ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Seadusesse jääb eraldi sättena ka emale või isale igal tööaastal antav täiendav lapsepuhkus - kolm tööpäeva ühe või kahe alla 14-aastase lapsega ning kuus tööpäeva kolme või enama alla 14-aastase lapsega või vähemalt ühe alla 3-aastase lapsega. Seadus jõustub järgmise aasta algusest.

Lisateave:Isadele puhkusetasuna makstava keskmise palga arvutab ja maksab välja tööandja. Tööandjale hüvitatakse puhkusetasu Sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarvest. Tööandjale hüvitab summad Penisoniamet.

Rasedus- ja sünnituspuhkus:Naisele antakse sünnituslehe alusel rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Mitmike sünni või tüsistusega sünnituse korral antakse rasedus- ja sünnituspuhkust 154 kalendripäeva. Naisel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega. Rasedus- ja sünnituspuhkuse aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele.

Toimub Meeste tervise nädal


5.- 11. novembrini korraldab Tartu Ülikooli Kliinikumi Meestekliinik järjekordse meeste tervise nädala. Selle aasta teemaks on "Ülekaalulisus ja mehe tervis. Eesnäärmehaigused"
Esmaspäevast kuni reedeni toimuvad tasuta* vastuvõtud Meestekliiniku Tartu (Puusepa 1a) ja Tallinna keskustes (Gonsiori 3).

2007 aasta sihtrühmad: Kaaluprobleemidega mehed
Eesnäärmevaevustega >50 aastased mehed
Esmakordselt meestearsti külastavad mehed

Registreerimine: Meestekliiniku kodulehel: www.meeste.kliinik.ee (kõige kiirem!)
e-maili teel aadressil: meestekliinik@kliinikum.ee
Tel. 7319323 (Tartus)
Tel. 7318008, 53318008 (Tallinnas) Kolmapäeval (7. oktoobril kell 9.30-13.30) vastuvõtud Pärnu Perearstikeskuses Suur-Sepa 14Etteregistreerimine Pärnu Perearstikeskuse registratuuris Suur-Sepa 14 või telefonidel 4477920, 4477930.

* tasuta vastuvõtt Eesti Haigekassa kindlustust omavatele meestele.

Täpsem info nädala kohta TÜ Kliinikumi Meestekliiniku kodulehel: www.meeste.kliinik.ee

Meeste tervise nädala läbiviimist toetavad: Peasponsor 2007 - Pfizer Eesti, Toetajad: www.kliinik.ee, Eesti Vähiliit, Eli Lilly, GlaxoSmithKline, Bayer Schering Pharma, Novo Nordisk

Vaata lisaks: Meeste tervise nädalal toimuvad spetsialistidele suunatud üritused