Teisipäeva hommik algas meie jaoks kell 8.15 äratuskella helinaga, mille me loomulikult hilisemale ajale äratama panime. On ju ometi “puhkus” ning las jääda meile meie kannatustes vähemalt üks meeldiv tegevus, milleks on loomulikult hommikune magamine!Kokkuvõttes selgus, et laisklemine oli viga, sest juba 8.30 alustati teiste kaaskannatajate poolt värskes õhus hommikuvõimlemist ja oma veevarude täiendamist. Magamisega kusjuures meil mõlemil öösel probleeme ei olnud, kuigi üks meist nägi väidetavalt unes ka head sööki ja jooki...
Peale traditsioonilisi enne-ja pealelõunaseid protseduure (massaaž ja mullivann) oli arsti poolt meile tänaseks määratud ka juba tõsisem sooltepuhastus, mida me hellalt jämesoole survepesuks ristisime.
HÜDROKOLONOTERAAPIA
Hüdrokolonoteraapia on kõige täiuslikum, ohutum ja efektiivsem viis organismi ja jämesoole puhastamiseks.
Ökoloogilised muutused, toidu kehv kvaliteet, kõrge kalorsusega toidu tarvitamine, tasakaalustamata toit, mitteregulaarne toitumine põhjustavad 5-25 kg šlakkide kogunemise soolestikku. Inimene võib mõnikord oma soolestikus kanda 2-6 kilo šlakke, korpulentsed inimesed aga kuni 25 kilo väljaheidet. Šlakid kogunevad soolestiku seintele moodustades šlakseid ja toksilisi kivisid, tekitades kasvajaid ja parasitaarhaigusi.
Meie kolmemeetrine jämesool on justkui roiskunud „laoruum". Roiskumine põhjustab ja soodustab ateroskleroosi, hüpertooniatõbe, suhkruhaigust, depressiooni, immuniteedi langust, onkoloogilisi haigusi, soolestiku düsbakterioosi, kõhukinnisust, kehakaalu tõusu, ainevahetusprotsesside häirumist, allergiliste reaktsioonide tekkimist, unehäireid, kroonilist väsimust jpt haigusi.
Välismaa arstid räägivad juba aastaid sellest, et meie stressid, halb enesetunne, hirmud, kiire väsimine on tingitud saastunud jämesoolest. Puhas ja tugev soolestik on aluseks tervise optimaalse seisundi säilimisele. Hüdrokolonoteraapia (HKT) võimaldab jämesoole täielikult puhastada. HKT protseduuri käigus vabaneb soolestik kõigepealt sinna seisma jäänud väljaheitemassist, mis ei tule soolest niisama välja. Protseduuri käigus pestakse patsiendil välja keskmiselt 5 kuni 8 kg kivistunud massi, mistõttu kaal langeb kohe märgatavalt.
Pärast läbipesemist väljuvad organismist toksiinid, väljaheitekivid, lima, parasiidid. Just allergia, nahahaigused, artriidid, hüpertoonia, kopsuhaigused, hemorroid, peensoolevähk on põhjustatud jämesoole toksikoosist. Ummistunud jämesool lõpetab oma põhifunktsiooni, s.o. väljaheite formeerimise ja väljutamise organismist. Võib küll võtta piiramatutes kogustes vitamiine, aga sellest pole abi. Pärast läbipesu „lahkub“ kehast väsimus, närvilisus, depressioon.
Sellel protseduuril on ka noorendav efekt. Soolestikus vabastatakse bioloogiliselt aktiivsed punktid, mille tegevus on halvatud väljaheitekivide poolt. Inimene nooreneb, naistel silenevad väikesed kortsud, vistrikud kaovad, värskeneb nahk näol ja kehal.
Naised, kes on ülihoolitsevad oma välimuse suhtes ja lähevad parema meelega plastilisse kirurgiasse ning kasutavad tselluliidivastaseid kreeme ja maske, peavad teadma, et kui soolestikku ei puhastata, ei pruugi kosmeetiline operatsioon anda oodatud tulemust. Ka naha pingutamine on efektiivsem, kui eelnevalt soolestik puhastada.
Varsti on hüdrokolonoteraapia aparaat sama vajalik kui stomatoloogiline tool. Prantslased, ameeriklased, inglased hoolitsevad oma välimuse eest ja juba aastaid puhastavad oma organismi hüdrokolonoteraapia aparaadi abil.
Ja mille poolest oleme meie kehvemad?
Selle jutu peale hakkaksid loomulikult ka kõige kangemad tegijad kurtma, et kas sellist protseduuri ikka vaja on, kuid tegelikkuses pole asi üldse hull. Õigupoolest möödusid 25 minutit uue ja huvitava masina seltsis valutult ning muredeta.
Kui tunned, et süda pahaks ei lähe, võib masina tegevust ka üle õla piiluda. Ollus, mis vee ja õhu koostöös inimese organismist eraldub, ei olnud just meeldiv. Kui protseduurile lisada veel heatahtliku meditsiiniõe pajatused Loksa linnast ja elust-olust, pole tõepoolest protseduuri vaja karta. Peale soolte survepesu oli kahe tunni jooksul vaja teha endale ka järjekordne klistiir, kuid mis seal ikka!
Et veel vähegi endale tegevust leida ja söögimõtteid peletada, otsustasime lõpuks tutvuda ka kohalike vaatamisväärsustega. Kuna eelmisel päeval sai Loksa linn läbi jalutatud, otsustasime sõita tutvuma Palme mõisaga, mis asub Loksalt umbes 15 km kaugusel.
Palmse mõis (saksa k Palms) on Eesti üks paremini ja terviklikumalt restaureeritud mõisaid.
Mõis tekkis keskajal Tallinna tsistertslaste Mihkli kloostri valduste keskusena. 1510. aastal vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. Alates 1522. aastast kuulus mõis von Metztackenitele ning alates 1676. aastast kuni võõrandamiseni 1919 von der Pahlenite aadlisuguvõsale. Mõisa viimane omanik oli Gustav von der Pahlen.
Esindusliku ning Eesti ühe kaunima mõisasüdame väljaehitamine algas 1697. aastal, mil mõisa püstitati kahekorruseline barokne peahoone. Põhjasõjas hävinud hoone taastati vanade müüride põhjal 1730tel aastatel. Meieni on hoone säilinud 1782-85 arhitekt Johann Christian Mohri projekti järgi ümberehitatud kujul.
Suur hulk stiilseid kõrvalhooneid ja kaunis park koos rajatistega pärinevad enamikus 19. sajandist. Peahoone esist suurt väljakut ääristavad kaaristuga ait ja tall-tõllakuur, sissesõidutee ääres asuvad kaks graniidist obeliski. Eemal paiknevad stiilsed valitsejamaja, sepikoda jt hooneid. Peahoone taguses mitme tiigiga pargis asub hulk pargipaviljone. Kaugemal läheb mõisapark üle looduslikuks metsapargiks.
Mõis on 1970-80tel aastatel kompleksselt restaureeritud ning kuulub Virumaa Muuseumitele. Ajaloolise mööbliga sisustatud peahoone on avatud muuseumina. Peahoonet saab samuti reserveerida pidulikeks üritusteks. Mõisa aidas on avatud vanasõidukite püsinäitus - Eesti vanatehnika Muuseumi väljapanek -, kus on näha huvitavaid sõidukeid jalgratastest autodeni. Mõisa historitsistlik viinavabrik on rekonstrueeritud hotelliks.
Vt. Lisa:
http://www.svm.ee/ http://www.phpalmse.ee/Kolmapäeval aga on plaanis minna külla Viinistu kunstimuuseumile ja tutvuma vanade piiritusevedajate koduküladega. Sellest pikemalt juba järgmises ülevaates...
Õhtul läheb kiiresti pimedaks
Jõudsime Palmsest tagasi just õigeks ajaks, kui ühel meist hakkas pihta 30- minutiline soolakambri seanss, mis on iseäranis hea just hingamisteedega seotud vaevuste puhul. Ootamatult selgus ka, et kuna aeg on jõudnud märkamatult novembrisse ja kellad keerati üldrahvuslikult tund aega tagasi, siis polnud muud teha, kui veeta videvikutundi. Aga kaua sa ikka jõuad vedeleda ja raamatut lugeda…
Seetõttu organiseerisime endile ravikeskuses õhtuseks ajaveetmiseks saunamõnude nautimise koos basseini kasutamisega. Esmaspäeva õhtul käisime kusjuures koos prouadega aeroobikas ja olgem ausad, olime omadega päris läbi!
Saunakompleks on väike ja mõnus. Lisaks basseinile, kus saab lasta ennast veel masseerida, on olemas ka kaks sauna: auru- ja soomesaun. Seadsime endile eesmärgiks proovida neljapäeval ära ka ravikeskuses oleva infrapunasauna. Basseini juures oli aga üks huvitav seadeldis, mis lähemal uurimisel osutus alkoholi piserdavaks seenetapjaks. Iseenesest täiesti geniaalne idee, et basseinist minekul või tulekul peab enda jalgu piserdama teatud laadi vedelikuga, mis hävitab seenerakud ning seepärast ei levi ka võimalikud jalaseened teistele saunakülastajatele. Miks pole sellist aparaati ülesse seatud suurtesse SPA-desse ja ujulatesse?
Appi, kaanid!
Et õhtu täiuslik oleks ning positiivsed emotsioonid kestaksid terve öö, otsustasime veel saunaõhtu lõppedes lasta meie tervisega tegeleda ka kaanidel. Kuigi kaanide mõju saavutamiseks on neid lasta eda verd imema vähemalt viiel korral, lasime endile korraldada kohtumise nelja kaaniga üheks korraks. Et tunda ja teada, mida “vereimejad” endast kujutavad...
Maailmas tuntakse tänapäeval üle 400 kaaniliigi. Kõik nad eelistavad elupaigana veekogusid: soid, järvi, jõgesid ja vähesed isegi ookeane. Eestis elab kaksteist liiki kaane ja ainus, kes ka inimese verd suudab imeda, ongi meie loo peategelane - apteegikaan. Kaanidel kui liikuva eluviisiga röövloomadel on hästi arenenud närvisüsteem. Meeleelunditest on apteegikaanil viis paari silmi ja rikkalikult nn. tunderakke nahas - ikka selleks, et ohvreid paremini avastada. Vereimemiseks on apteegikaanil veel teinegi suurepärane kohastumus - eesmine ja tagumine iminapp.
Alguses haarab kaan ohvrist kinni tagumise iminapaga ja seejärel kombib suuiminapaga imemiseks sobiva koha. Apteegikaani suu asubki eesmisel iminapal ja on kolmnurgakujuline. Suus, neelu alguses paiknevad kaani lõuad. Kitiinist lõuad on varustatud kuni sadakonna hambaga. Lihaste abil liikuvad lõuad saevad nahka iseloomuliku kolmnurkse hammustuse. Kord juba toidu juurde sattununa suudab apteegikaan ennast erakordselt kiiresti täis õgida. Nii võib tema kaal isegi neljakordistuda. Täiskasvanud isendid võivad korraga imeda 15-20 g, rekordiliselt aga isegi kuni 40 g verd.
Tekib küsimus: kuhu see kõik küll mahub? Siin tuleb appi kaanide kohastumine perioodilise intensiivse toitumisega. Apteegikaanide seedekulgla on kohastunud suure verehulga vastuvõtuks ja säilitamiseks. Selleks on kaanidel pugutaskud - seedekulgla erilised sopid. Apteegikaanil on pugutaskuid 11 paari ja need reservuaarid täidetaksegi imetud verega. Veri säilib seal hästi. Toidu seedimiseks kasutab apteegikaan bakterite, täpsemalt ühe bakteri Pseudomonas hirudinis abi. Vastavaid bioaktiivseid ühendeid eritades aitavad need allüürnikud kaanil toitu seedida ja kaitsevad oma eluskodu ka teiste tõvestavate mikroobide sissetungi eest. Rikkalikult toitunud apteegikaan ei vaja mitme kuu vältel uut toitu; ta võib isegi kaks aastat paastuda.
Võib liialduseta väita, et just kaanisüljes leiduv hirudiin teebki apteegikaanist tuntud vereimeja. Hirudiin pärsib ohvri vere hüübimist: seetõttu ongi vereimemine kaanidel üldse võimalik. Teiselt poolt säilib hirudiiniga veri kaani pugutaskutes vedelana ja riknemata mitmeid kuid. Hirudiini sünteesivad apteegikaani neelu avanevad süljenäärmed (joonis). Seega on kõnealune ühend kaanisülje koostisosa.
Lisaks hirudiinile on kaanisüljes veel teisigi bioaktiivseid ühendeid. Osa neist toimib juba hüübinud vereklompidele ning lagundab neid. Trombe lammutavate ensüümide hulka kuuluvad kaanisülje hüaluronisidaas ja fibrinolüütiline ensüüm (veel ka hementiin/destabilaas). Kaanisüljest on abi ka veresoonte- ja plastistilises kirurgias. Esimesel juhul väldivad bioaktiivsed ained veresoonte vigastustest tingitud operatsioonijärgse hüübimisohu. Teisel juhul leiab rakendust aga kaanisülje konserveeriv toime siirda-tavatele kudedele ja elunditele.
Ka klassikaline kaaniravi ehk hirudoteraapia ei ole oma tähtsust kaotanud. Verd imevaid rõngusse kasutatakse praegusajalgi mitme haiguse puhul: glaukoom, südame isheemiatõbi, tromboflebiit, veenilaiendid, hemorroidid, paistetus, trombid, gangreen, südame-veresoonkonna haigused, infarkt, vererõhuprobleemid, tursed, hormonaalsed häired, põletikud, liigesevalu, peavalu, naiste hormonaalsed häired, impotentsus, unetusKaanide teeneid kasutavad kirurgid, neuroloogid, günekoloogid, silma- ja nahaarstid.
Olgem ausad, kaanid pole just need elukad, keda sa edaspidi vabatahtlikult enda ligi laseksid. Kuigi samas ei juhtunud ka midagi hullu. 4 kaani lihtsalt alustasid meie vere imemist ja seda umbes 1 tunni jooksul. Mida rohkem verd imetud, seda suuremaks ka kaanid muutusid. Tunnet, mida võivad tekitada 4 kaani kõhu peal, võib võrrelda mõneti näiteks nõgese kõrvetusega. Vahepeal lihtsalt muutub “valu” suuremaks, järgmisel hetkel ei tunne mitte midagi. Omapärane kogemus, kuid vähemasti lähitulevikus puudub kaaniprotseduuri kordamise vajadus.
Enesetunne endiselt heaKui nüüd kokkuvõttes küsida, et kuidas te olete elus püsinud, kas surmamõtted juba hirmutavad ja kuidas siis tegelikult enesetunne on, siis õigupoolest pole olnud midagi hullu. Olgem ausad, eelarvamus, et kui inimene ei söö 48 tundi (viimane püha õhtusöömaaeg oli pühapäeva õhtul) ja joob ainult vett, siis on ta hukule määratud, ei pea absoluutselt paika.Kuigi me ei tea, mida söömatus kolmapäeval toob, oli paastumise teine päev enesetunde pärast täiesti tavaline. Ehk natukene rohkem küll pea valutab ja kumiseb, kuid see valu on samasugune, kui pärast pikka päeva kontorilaua tagant püsti tõusta.
Ehk väärib märkimist ainult see, et väsime oma tegemistes rohkem ja trepist ülessetulek võtab natukene rohkem võhmale. Samuti tikub silma väsimus, kuigi kell on alles 17.05!
Igatahes läheme paastumise kolmandale päevale vastu hulga positiivsemalt, kui esimesel õhtul või nädal enne Loksale sõitmist. Me peame vastu!
